Kuldbulla: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}

{{keeletoimeta}}

'''Kuldbulla''' või '''''chrysobull''''' oli kuldne pitser ([[ladina keel]]es ''bulla aurea''), mis kinnitati [[Keskaeg|keskajal]] ja [[Renessanss|renessansi]] ajal [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisrite]] ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele ([[bulla]]). Mõiste tähistas algselt kuldset pitserit ennast, kuid hiljem kasutati seda kogu üriku kohta. Selliseid ürikuid tunti kuldbulladena Lääne-Euroopas, Bütsantsi keisririigis kutsuti neid ''chrysobull'' (χρυσός ehk ''chrysos'' tähendab [[kreeka keel]]es [[kuld]]a).

 

 

* 1136. aasta kuldbulla, välja antud paavst [[Innocentius II]] poolt, tuntud rohkem kui [[Gniezno bulla]].

* [[Sitsiilia kuldbulla]], välja antud aastal 1212 keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt.

* [[1213. aasta kuldbulla]], välja antud keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt.

* [[1214. aasta kuldbulla]], välja antud keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt. Sellega loovutati kõik Saksa territooriumid põhja pool [[Elbe]] ja [[Elde]] jõgesid [[Taani]] kuningas [[Valdemar II|Valdemar II Võitjale]].

* [[Berni kuldbulla]], väidetavalt samuti välja antud Friedrich II poolt aastal 1218, kuid nüüd peetakse võltsinguks.

* [[1222. aasta kuldbulla]], välja antud [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuninga [[András II]] poolt. See kinnitas aadli õigused; bulla sunniti talle peale peaaegu samal viisil, kui Inglise kuningas [[John Maata]] sunniti allkirjastama ''[[Magna Carta]]''.

* [[1224. aasta kuldbulla]] (''Kuldne Vabaduskiri''), samuti välja antud András II poolt, andis teatud õigusi [[Transilvaania]]sse asunud [[saksid]]ele.

* [[Rimini kuldbulla]], välja antud aastal 1226 keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt.

* [[1242. aasta kuldbulla]], välja antud Ungari kuninga [[Béla IV]] poolt [[Gradec, Zagreb|Gradeci]] (tänapäeva [[Zagreb]]) ja [[Samobor]]i asukatele [[Horvaatia]]s [[Mongolite sissetung Euroopasse|mongolite sissetungi]] ajal. Sellega kuulutas kuningas Bela IV välja vabad ja kuninglikud linnad.

* [[1267. aasta kuldbulla]], välja antud Ungari kuninga [[Béla IV]] poolt.

* [[1348. aasta kuldbulla]], välja antud [[Čechy|Tšehhi]] kuninga [[Karl IV|Karel IV]] poolt, kellest hiljem sai [[Saksa-Rooma keiser]] Karl IV. See anti välja [[Karli ülikool]]i loomiseks [[Praha]]s.

* [[1356. aasta kuldbulla]] on tõenäoliselt kõige kuulsam kuldbulla, selle andis välja [[Karl IV]]. Selle väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] põhiseadusliku struktuuri.

* [[1702. aasta kuldbulla]], välja antud keiser [[Leopold I]] poolt ''Akademia Leopoldina'', tulevase [[Wrocławi ülikool]]i (''Universitas Vratislatensis'') loomiseks [[Sileesia]] pealinnas Breslaus (praegune nimi [[Wrocław]]).