|
[[Pilt:Tartu Tähetorn veebrauaris 2012.JPG|thumb|Tartu Tähetornistähetornis lehvib [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]] 23. juunist 1988 ööpäev läbi]]
'''Tartu Tähetorntähetorn''' on [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]] ([[Uppsala tänav|Uppsala]] 8, 2018. aastani [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi]] 40) asuv [[Tartu Ülikool]]i ajalooline [[observatoorium]], mille esimesel korrusel on välja pandud ka [[astronoomia]]t puudutav osa [[Tartu Ülikooli muuseum]]i ekspositsioonist. Ruumikitsikuse ja linna [[valgusreostus]]e tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt [[TõravereTartu observatooriumObservatoorium|Tartu observatooriumis]] [[Tõravere|Tõraveres]]is.
Tähetornis tegutseb juba aastaid [[Tartu Tähetorni Astronoomiaring|astronoomiaring]], samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi huvilistele.
Pärast [[Tartu Ülikool]]i taasavamist [[1802]]. aastal rajas matemaatikaprofessor [[Johann Pfaff]] aastatel [[1805]]–[[1807]] esimese ajutise observatooriumi, mis asus tänase [[Poe tänav]]a ja [[Küüni tänav (Tartu)|Küüni tänav]]a nurgal. [[1807]]–[[1809]] avati teine ajutine observatoorium [[Õpetaja tänav]]as asjaarmastaja-astronoomi [[Andreas von Lambert]]i majas.
[[1808]] hakati ehitama alalist observatooriumi Toomemäe kaguossa [[Tartu piiskopilinnus|keskaegse piiskopilinnuse]] varemetele ja see valmis [[1810]]. Aastal [[1813]] määrati [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]] Tähetornitähetorni astronoom-observaatoriks. Paigaldati [[Dollondi passaažiriist]]. Regulaarsete vaatlustega alustati [[1814]].
[[1820]]–[[1839]] oli Tähetornitähetorni direktor F. G. W. Struve ja Tartu Tähetorntähetorn oli oma kuulsuse tipul. [[1822]] saabus [[Reichenbachi meridiaanring]] ning [[1824]] jõudis Tähetornitähetorni [[Fraunhoferi refraktor]], mis oma 9-tollise läbimõõduga objektiiviga oli selle aja suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Aastal [[1825]] laiendati Tähetornitähetorni kuplit ja sinna paigaldati Fraunhoferi refraktor. F. G. W. Struve uuris sellega peamiselt [[kaksiktäht]]i. [[1837]] ilmus F. G. W. Struve peateos "Mensurae micrometricae...", milles avaldati peale kaksiktähtede uurimise tulemuste ka Struve poolt maailmas esmakordselt tehtud tähe kauguse määrang. [[1839]] lahkus Struve Tartust [[Peterburi]] lähedal asuva [[Pulkovo observatoorium]]i direktoriks ja sellega lõppes üks oluline etapp Tähetornitähetorni ajaloos.
[[1840]]–[[1864]] oli Tähetornitähetorni direktoriksdirektor [[Johann Heinrich Mädler]], kes sai tuntuks [[Kuu]] uurimisega. Ta oli ka silmapaistev populariseerija ning tema raamat "Populäre Astronomie" ilmus mitmes trükis.
Mädleri tööd Tähetornitähetorni juhtimisel jätkas [[Thomas Clausen]], kes ise tegeles rohkem matemaatika vallas ja arvutas näiteks komeetide orbiite. Samal ajal töötas Tähetornitähetorni juures ka [[Peter Carl Ludwig Schwarz]], kelles sai uus direktor 1872. aastal.
[[Grigori Levitski]] käe all (direktor vahemikus 1894–1907) jõudis Tartusse [[seismoloogia]]. Sellel perioodil, täpsemalt [[1897]]. aastal ehitati ka Tähetornitähetorni territooriumist väljapoole Toomemäe nõlvale vaatluspaviljon, kuhu paigutati samal aastal saabunud [[Repsoldi seniitteleskoop]]. 1907 sai uueks astronoomia professoriks [[Konstantin Pokrovski]], kes püüdis muuhulgas saavutada uue tähetorni rajamist linnast kaugemale. Uut hoonet küll ei saadud, kui siiski paranesid tehnilised võimalused, kui [[1911]] saadi kaheksatolline [[Zeissi refraktor]], mis paigaldati torni seal olnud Fraunhoferi refraktori asemele. See teleskoop oli varustatud [[astrograaf]]iga.
[[1919]]–[[1948]] oli Tähetornitähetorni direktoriksdirektor esimese eestlasena [[Taavet Rootsmäe]]. Lisaks tegutses sel perioodil Tähetornitähetorni juures [[Ernst Öpik]]. [[1924]] anti välja [[Tartu Tähetorni kalender|Tartu Tähetorni kalendri]] esimene number. [[1927]] paigaldati [[Petzval]]i [[astrograaf]] iseseisva instrumendina Repsoldi seniitteleskoobi tarbeks ehitatud paviljoni. See oli mõeldud eelkõige [[komeet]]ide ja [[asteroid]]ide [[fotograafia|fotografeerimiseks]] ning taevaalade pildistamiseks. [[1946]] läks Tähetorntähetorn [[Tartu Ülikool]]ilt [[Teaduste Akadeemia]] alluvusse ningja Tähetornitähetorni ruumides asusid lisaks astronoomidele tööle ka füüsikud.
[[1964]]. aastal valmis [[Tartu Observatoorium|Tõravere observatoorium]] ja astronoomid kolisid sinna üle. Tähetorni jäi ainsa astronoomina [[Hugo Raudsaar]], kes jätkas asteroidide ja komeetide vaatlusi.
[[1969]] avati Tähetornitähetorni ees [[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] ningja [[1971]] avati Tähetornitähetorni muuseum. [[1975]] kolisid ka seni veel Tähetornistähetornis töötanud füüsikud [[Füüsika Instituut|Füüsika Instituudi]] uude hoonesse. Tähetornis algas vaikne ajajärk. Viimane teaduslik vaatlus Tartu Tähetornistähetornis toimus [[1985]]. aastal, kui Hugo Raudsaar määras [[Halley komeet|Halley komeedi]] positsiooni.
[[1. september|1. septembril]] [[1996]] jõudis Tähetorntähetorn taas Tartu Ülikooli alluvusse. Seal otsustati 2004. aastal, et Tähetornisttähetornist saab ülikooli muuseum. 2009–2010 viidi läbitehti ulatuslikud remonditööd. Aprillisja 2011tähetorn avati Tähetorn muuseumina aprillis 2011.
==Vaata ka==
*[[Tartu Tähetorni Astronoomiaring|Tartu tähetorni astronoomiaring]]
*[[Vaatleja (ajakiri)]]
==Välislingid==
{{commonskat|Tartu Old Observatory|Tartu Tähetorn}}
*[http://www.tahetorn.ut.ee Tartu Tähetorntähetorn]
* {{kultuurimälestis}}
*[http://www.aai.ee Tartu Observatoorium Tõraveres]
| 