Gaius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{See artikkel|räägib juristist; eesnime kohta vaata artiklit [[Gaius (eesnimi)]].}}
[[Pilt:Estatua de Gayo-Tribunal Supremo (Madrid).jpg|pisi|Gaius]]
'''Gaius''' (u 110 – u 180), täielik nimi on teadmata, oli [[Rooma]] [[jurist]] [[sabiniaanid|sabiniaanide]]e koolkonnast.<ref name="Zesoo" /> Ta töötas juristina oletatavalt keisrite [[Antoninus Pius|Antonius Piuse]], [[Marcus Aurelius|Marcus Aureliuse]]e ja [[Commodus|Commoduse]]e valitsusajal. Hariduse sai ta arvatavasti [[Rooma]]st, kuna see oli ainus koht, kus koolkonnad tol ajal kogunesid.<ref name=":0" /> Oma eluajal polnud Gaius kuulus, kuid hiljem saavutasid tema tööd tuntuse.<ref name="383Bl" /> Tema teos "Institutiones" ("Institutsioonid") on tähtis [[Rooma õigus]]e allikas: selle eraõiguse õpiku süsteemil rajaneb paljude hilisema ajastu tsiviilkoodeksite süsteem. Lisaks raamatule "Institutiones" kirjutas Gaius ka kommentaarid [[Kaheteistkümne tahvli seadused|Kaheteistkümne tahvli seadustele]]. Enamik tema kirjatöid on õiguse ajaloost, Kreeka filosoofiast ja seaduste süstematiseerimisest.<ref name="ZXOoD" />
 
== Sabiniaanid ==
[[Printsipaat|Printsipaadi]] ajal, 1. sajandil pKr, tekkis teineteise järel kaks eri lähenemisega õigusteaduslikku [[Koolkond|koolkondakoolkond]]a: [[prokuliaanid]] ja [[sabiniaanid]]. Sabiniaanide rajajaks nimetab Pomponius Capitot. Nime sai koolkond teise juhtiva juristi [[Masurius Sabinus]]e (1. sajand pKr) järgi. Sabinuse süsteem on üles ehitatud järgmiselt: pärimisõigus, isikute õigus, käibetehingud, lubamatud teod ja alusetu rikastumine. Seda süsteemi kasutavad Sabinuse teose kommentaarides ka hilisemad juristid (nt Paulus ja [[Ulpianus]]). Sabiniaanide hulka kuulusid tuntud juristidest lisaks Sabinusele ka [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]], [[Iavolenus Priscus|Priscus Iavolenus]] ja [[Salvius Iulianus]].<ref name="ypfJD" />
 
== Looming ==
Gaiuse töid teatakse ''[[Corpus iuris civilis]]''<nowiki/>'e (CIC) "Digesta" kaudu. Tänapäeval tuntud Gaiuse teoseid:
 
* "Ad Quintum Mucium" (kommentaar [[Quintus Mucius Scaevola (Pontifex)|Quintus Muciuse]] teosele "Ius civile"),
26. rida:
''Institutio'' tähendab nii õiguse instituuti kui ka teooria õpetamist. Õiguse põhimõisted ja -mõtted omandati Gaiuse õpiku alusel. Teist osa õigusõpetusest nimetati ''instructio'' ehk materjali praktiline omandamine. Gaiuse õpiku pealkiri kajastab seega mõlemat eesmärki: õiguse süstemaatilist esitamist ning selle kaudu juristide õpetamist.
 
Gaiuse teoses "Institutiones" tutvustatakse Rooma õiguse süsteemi, mis on üles ehitatud institutsionaalselt ning mida täiendasid [[Sabiniaanid|sabiniaanidesabiniaanid]]e printsiibid, nt ''[[bona fides]]'' (heausksus). "Institutionese" süstemaatika põhineb dialektilisel argumentatsioonimeetodil, mida kirjeldab Cicero oma teoses "Topica". "Institutionese" keskpunkt on inimene. Selle esimene raamat on pühendatud isikutele ning ka järgnevad algavad alati isikuga. Teised kaks olulist mõistet Gaiuse teoses on asjad ja [[hagi|hagid]]d ehk õigussuhte objektid. Orje käsitles Gaius isikute õiguses.<ref name=":0" />
 
Gaiuse põhijaotus "Institutioneses": isikud (1. rmt), asjad (2; 3. rmt) ja hagid (4. rmt)
49. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">[http://dspace.ut.ee/xmlui/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse institutsioonide näitel"] magistritöö Hesi Siimets-Gross, Tartu 2002. (02.05.17)</ref>
<ref name="Zesoo">"Väike entsüklopeedia", toimetanud Rein Aro, 2001</ref>
<ref name=":0">[http://dspace.ut.ee/xmlui/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse institutsioonide näitel"] magistritöö Hesi Siimets-Gross, Tartu 2002. (02.05.17)</ref>
<ref name="383Bl">"Üldine riigi ja õiguse ajalugu" I vanaaeg II vihik Vana-Rooma, I.S. Pereterski, Tartu, 1946</ref>
<ref name="ZXOoD">[https://www.britannica.com/biography/Gaius "Gaius", Encyclopedia Britannica], The Editors of Encyclopædia Britannica, 2. aprill 2014. (27.03.17)</ref>