Emily Davison: erinevus redaktsioonide vahel

'''Emily Wilding Davison''' ([[11. oktoober]] [[1872]] [[London]] – [[8. juuni]] [[1913]] [[Epsom]], [[Surrey]]) oli [[Suurbritannia]] [[sufražett]].

Davison on kuulus oma surma poolest. [[4. juuni]]l [[1913]] toimunud Epsom Derby [[hobune|hobuste]] võiduajamisel astus ta [[kuningas]] [[George V]] hobuse Anmeri ette. Hobune tallas Davisoni kapjade alla ja naine suri saadud vigastuste tõttu neli päeva hiljem. 14. juunil korraldas [[Naiste Sotsiaalne ja Poliitiline Liit]] (''Women's Social and Political Union'', WSPU) talle suurejoonelise matusetseremoonia. Matustel osales tuhandeid sufražette ja tänavatel jälgisid rongkäiku kümned tuhanded londonlased.

Ajaloolased usuvad, et tegu oli õnnetusega. Arvatakse, et Davison ei üritanud mitte [[enesetapp]]u sooritada, vaid võiduajamist häirides naiste valimisõigusele tähelepanu tõmmata.<ref name="NS" /> 2013. aastal uuriti säilinud filmimaterjali ja leiti tõestust hüpoteesile, et Davison võis üritada kuninga hobuse külge WSPU salli, lippu, särpi või muud märgistust kinnitada.<ref name="NS" /><ref name="Obs" />

Davison sündis [[London]]is. Pärast Kensingtoni Keskkooli lõpetamist asus ta 1891. aastal õppetoetuse abil Royal Holloway Kolledžis [[kirjandus]]t ja võõrkeeli õppima. 1892. aastal pidi õpingud isa surma tõttu siiski pooleli jätma, liiga suur õppemaks ei lubanud õpinguid jätkata. Töötas seejärel mõnda aega guvernandi ja õpetajana. Tööga kogus piisavalt raha, et minna [[Oxfordi Ülikool]]i St Hugh' Kolledžisse [[bioloogia]]t, [[keemia]]t, [[inglise keel]]t ja kirjandust õppima.<ref name="2hwil" /> Lõpueksami tulemuste järgi oleks ta pidanud lõpetama kiitusega, kuid Oxfordi Ülikoolis toona naistele [[teaduskraad|kraad]]e ei antud. Davison asus pärast õpinguid tööle [[Northamptonshire]]'is Moorhouse'ide perekonna tütarde koduõpetajana.

Davisoni saatis vägivaldse ja äkilise aktivisti maine. Muuhulgas segas ta avalikke kokkusaamisi, süütas postkaste ja ründas üht meest, keda ekslikult pidas rahandusminister [[David Lloyd George]]'iks.<ref name="EPdI7" /> Korrarikkumiste eest tuli tal üheksal korral kanda vanglakaristust. Vanglas pidas mitmel korral [[näljastreik]]i, mistõttu valvurid kasutasid tema puhul sundtoitmist.

1912. aasta juunis oli Davison Holloway vanglas ja juba ära kandnud suurema osa talle mõistetud kuuekuulisest karistusest, kui viskus sundtoitmise vastu protesteerimiseks alla 10 meetri kõrguselt raudtrepilt. Hiljem kirjutas ta, et tahtis oma tegutsemisega ära hoida teistele sufražettidele sundtoitmisega tekitatavaid kannatusi. Kukkumise tagajärjel sai ta pea- ja seljavigastusi, mistõttu järgnevad (ja tema jaoks viimaseks jäänud) 12 kuud pidi ta taluma füüsilist ebamugavustunnet.

[[FilePilt:Emily davison killed 1913.jpg|pisi|leftvasakul|Davisoni ja kuninga hobuse kokkupõrge]]

4. juunil 1913 läks Davison Epsom Derby hobuste võiduajamisele. Üritusel oli 500 000 pealtvaatajat,<ref name="Indep" /> kohal oli ka kuningas. Keset võidukihutamist ronis Davison piirde tagant rajale ja üritas kinni haarata kuninga hobuse ratsmetest. Kokkupõrke tagajärjel kukkusid maha nii Davison kui hobune, Davison sai hobuse kapjade all vigastada. Ka [[džoki]] sai õnnetuses vigastada, kuid sai erinevalt Davisonist hiljem terveks.

Davisoni tegutsemise eesmärk on teadmata. Et ta oli ostnud kahesuunalise rongipileti, ja õhtuks oli tal ühe sufražettide ürituse pilet, ei olnud [[märter|märtriks]] saamine tal arvatavasti kavas. On küll öeldud, et võiduajamisele minekuks müüdigi ainult kahesuunalisi pileteid, kuid tagasisõidupilet oli Davisonil rahakoti vahel olemas.<ref name="71R79" /> Samuti oli ta hiljuti saatnud kaardi oma [[Prantsusmaa]]l elavale õele, mis lasi aimata, et tal oli kavas mõned päevad pärast võidusõitu õele ja õetütrele külla sõita.<ref name="Obs" />

Spekuleeritakse, et Davison astus võistlusrajale, kuna tahtis kuninga hobuse külge sufražettide lippu või salli kinnitada – hobune oleks siis finišijoont ületades WSPU märgistust kandnud. Teadaolevalt oli tal kaasas kaks lippu.<ref name="NS" /> Juhtum jäi ka filmilindile. Filmilt on näha, kuidas Davison astus kohe pärast võistlust juhtinud hobuste möödakihutamist rajale, ja kuidas mahajääjate hulgas olnud Anmer ta pikali jooksis. Eri arvajad pakkusid Davisoni motiividele erinevaid tõlgendusi. Osade pealtnägijate järgi uskus Davison, et kõik hobused olid juba mööda kapanud, ja tahtis lihtsalt üle tee minna. Teiste arvates astus Davison rajale kindla kavatsusega kuninga hobune maha tõmmata. Leidus neid, kes olid paar nädalat varem näinud Davisoni ja teisi sufražette ühes pargis hobustest kinni haaramist harjutamas,<ref name="Obs" /> ja teadsid rääkida, et sufražetid olid omakeskis liisku heitnud selle osas, keda Epsomisse saata.

Tannerit filmilõikude analüüs ei veennud ja ta vaidles oma 2013. aasta raamatus "The Suffragette Derby" salli kinnitamise teooriale vastu. Tanner leidis endiselt, et Davison ei saanud hobustel vahet teha, ja et ta sattus juhuslikult kuninga hobuse otsa.

Davison sai kokkupõrke tulemusel rängalt vigastada. Õnnetus põhjustas tal koljuluumurru ja sisemisi vigastusi. Neli päeva hiljem Davison suri.