Struktuurivalem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
 
1. rida:
[[Pilt:Isobutane-numbered-2D.png|pisi|100px|[[Isobutaan]]i struktuurivalem]]
'''Struktuurivalem''' on [[keemiline valem]], mis näitab lihtsustatult ja piltlikult [[molekul]]i moodustavate [[aatom]]ite vastastikust asetust, aatomitevaheliste [[keemiline side|keemiliste sidemete]] iseloomu ja aatomite [[osalaeng]]uid.
 
Et aine molekul on ruumiline dünaamiline süsteem, määravad peale aatomite liigi ja arvu molekuli omadusi veel aatomite omavaheline seostatus (sidemed) ja aatomite paigutus üksteise suhtes. Nende aspektide näitamiseks kasutatakse struktuurivalemeid, kus aatomitevahelisi keemilisi sidemeid tähistavad kriipsud.
 
Struktuurivalemid jagatakse tavaliselt [[lihtsustatud struktuurivalem|lihtsustatud]], [[graafiline struktuurivalem|graafilisteks]], [[tasapinnaline struktuurivalem|tasapinnalisteks]] ja [[ruumiline struktuurivalem|ruumilisteks struktuurivalemiteks]].
24. rida:
Tasapinnalises struktuurivalemis näidatakse kõigi aatomite vahelisi sidemeid.
 
[[Pilt:Milchsäure Enantiomerenpaar.svg|pisi|[[piimhape|S-piimhappe]] (vasakul) ja [[piimhape|R-piimhappe]] (paremal) molekulid ei ole ühitatavad, need on üksteise suhtes [[enantiomeer|peegelisomeerid]].]]
Ruumilise struktuurivalemiga on tegu, kui [[Stereoisomeer|ruumiliste isomeeride]] ([[enantiomeer]]ide ehk peegelisomeeride) struktuurivalemites näidatakse tasapinna suhtes ette (kolmnurgaga tähistatud side) ja taha (katkestustega tähistatud side) paigutuvad aatomid (vaata kõrvalolevat joonist).
 
39. rida:
Struktuurimudel on klassikalise struktuurivalemi, st [[struktuur]]i esitava [[graaf]]i täpsustatud esitis, mis elementide '''''a''''' seostatust iseloomustavate ''binaarmärkide'' põhjal tõstab esile nende erinevad ''positsioonid'' '''''k''''' [[struktuur]]is. Positsioonid on [[graafi struktuur]]i iseloomustavad atribuudid. Positsioon kujutab endast ''ekvivalentsusklassi'' mida [[rühmateooria]] aspektist [[graafi orbiit|orbiidiks]] nimetatakse.
 
Tegemist on [[süsteemne lähenemine|süsteemse lähenemisega]] keemiliste ühendite uurimisel kus erinevad positsioonid alamsüsteemide tähenduse omandavad. Keemilise ühendi erinevad elemendid (aatomid) jaotuvad reeglina erinevatesse alamsüsteemidesse (näiteks [[benseen]]). Keerukama struktuuriga ühendite puhul võivad aga ka ühesugused elemendid (aatomid) erinevatesse alamsüsteemidesse kuuluda (näiteks [[etanool]], [[isobutaan]], [[propaan]] jt). Süsteemse lähenemise mõte seisneb terviku uurimises selle alamsüsteemide ja nendevaheliste seoste baasil.
 
Kaks struktuuri on [[isomorfism|isomorfsed]] parajasti siis kui nende struktuurimudelid on ekvivalentsed. Isomorfismituvastus ise struktuuri ei tuvasta. Struktuurimudelid avavad täiendava mooduse keemiliste ühendite uurimiseks.