Väitlus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Väitlus''' on argumenteeritud arutelu, [[diskussioon]], debatt, poleemika või dispuut<ref>Eesti keele seletav sõnaraamat</ref>.

Kuigi mõistet “väitlus”"väitlus" võib mõista erinevatel viisidel, peetakse enamasti silmas sisukat vaidlust, milles kasutatakse [[demagoogia]] ja kõnekujundite asemel [[Argument|argumenteargument]]e.<ref name=":0">[http://debate.ee/vaitlus/mis-on-vaitlus Väitlus] Eesti Väitlusselts (vaadatud 2. detsembril 2015)</ref> Väitlust võib kohata avalikus ruumis, koosolekutel, telesaates (näiteks [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]]i saade "[[Foorum (telesaade)|Foorum]]") ja klassiruumis.

Eestis tegeleb väitluse populariseerimisega alates 1994. aastast vabaühendus [[Eesti Väitlusselts]]<ref>[http://www.debate.ee Eesti Väitlusselts] </ref>, mille eesmärk on levitada haridussüsteemis ning ühiskonnas argumenteerimisoskuseid. 2006. aastal kasvas Eesti Väitlusseltsist välja sotsiaalne ettevõte [https://www.speaksmart.ee SpeakSmart]<ref>http://www.speaksmart.ee/et</ref>, mis õpetab argumenteerimis- ja väitlusoskusi täiskasvanutele.

Väitlemisega tegelemine arendab kriitilist, struktuurset ja analüütilist mõtlemist<ref>[https://debate.uvm.edu/travel/china/chinaspeng.html Debate as a method for improving critical thinking and creativity]</ref>, oma mõtete argumenteeritud sõnastamisoskust ja avalikku esinemist<ref>[http://news.mit.edu/2001/debate-0411 Students on debate team learn to explain and persuade skillfully] MIT News, 11. aprill 2001</ref>. Väitlemisega tegeledes on vaja tihti oma argumentide tarbeks otsida tõestusmaterjali, mis avardab silmaringi. Lisaks on vaja võrrelda erinevaid seisukohti keerukatel teemadel, mis arendab analüütilist ja kriitilist mõtlemist. Võistluslik formaat aitab treenida reageerimisoskust.<ref>Del Jones: [http://usatoday30.usatoday.com/educate/college/careers/news20.htm Debating skills come in handy in business] USA Today</ref>

Väitlemine on oluline teadmiste andmise ning oskuste arendamise viis. Väitlusharjutuste kasutamine koolitundide läbiviimisel aitab tõsta õpimotivatsiooni. Ühendkuningriigis on uuringutega tõestatud, et väitlus- ja kõneklubides osalemine parandab noorte edukust koolis: väitlejad lõpetavad kooli 25% võrra suurema tõenäosusega, kui mitte-väitlejad; noorte väitlejate lugemistestide tulemused on 25% võrra paremad. Väitlusega tegelejate tulemused on paremad ka teistes ainetes, näiteks inglise keeles, bioloogias ja ajaloos.<ref>[http://files.voog.com/0000/0031/2450/files/ESU_Debating%20the%20evidence_Summary.pdf Debating the evidence: an international review of current situation and perceptions]. Research syntesis, The English-Speaking Union, 2011. </ref>

'''1. Etteantud teema'''<ref name=":1">“"[http://www.debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf Arutlev haridus. Eesti Väitlusseltsi õpik]”", 2008</ref>

Enne väitluse algust lepitakse kokku teema, mille üle hakatakse väitlema. Väitlusteema sõnastatakse enamasti jaatava lausena, näiteks: „Eesti"Eesti koolides tuleb kehtestada ühtne koolivorm“koolivorm". Hea väitlusteema on selline, mille poolt ja vastu on võimalik leida asjalikke ja teemakohaseid argumente.

Kui tavalises arutelus kaitstakse enamasti enda seisukohta, siis võistluslikus väitluses roll loositakse või määratakse. Teemat kaitsva väitleja või meeskonna ülesanne on teemat täielikult toetada ja eitajate ülesanne sellele vastu vaielda. Väitluses osalejad ei kaitse ega esinda oma isiklikke seisukohti. Võistluslikus väitluses loositakse pooled, et suurendada harjutuse hariduslikku mõju. Tihti ei ole inimesed oma isiklikus seisukohas kindlad või ei tunne end seda avalikult kaitstes mugavalt. Võib juhtuda ka, et ollakse oma seisukohas liialt kindel ja ei nähta võimalikku teist poolt. Väitlusteemade puhul on alati võimalik leida häid argumente mõlemale poole seisukoha kaitsmiseks.

Kui vaidluses võidab tihti see, kes teeb kõvemat häält või viitsib pikemalt rääkida, siis väitluses püütakse mõlemad pooled reeglite abil võimalikult võrdsesse olukorda panna. Tavaliselt moodustavad põhiosa väitlusest kõned. Reeglid panevad paika selle, millises järjekorras kõned toimuvad, kui pikad need on, kas ja kuidas vastasvõistkond kõnelejalt küsimusi küsib ning millest kõnedes üldiselt peab rääkima.

Väitluse lõpus langetab kohtunik otsuse, millega ei öelda, kellel oli õigus, vaid põhjendatakse, kes konkreetses väitluses demonstreeris paremat argumenteerimisoskust. Kohtunik ei võta otsust tehes oma isiklikku arvamust arvesse.