Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

 

Varaminoilise perioodi keraamikale on omased [[spiraal]]idest, [[kolmnurk]]adest, kõverdatud joontest, [[rist]]idest ja kalaluudesarnastest motiividest lineaarsed jooned. Keskminoilisel perioodil võeti kasutusele loodusmotiivid, kus kujutati molluskeid, kalu, linde ja liiliaid. Ka hilisminoilisel ajastul olid kõige tüüpilisemad kujutatud objektid lilled ja loomad, aga kujutatu oli varasemast mitmekesisem. Kaks tähelepanuväärsemat vormi olid [[Kamarese stiil]]<ref name="6fRZS" /> ja Vasiliki stiil.

 

Vasakul olev kann dateeritakse hilisminoilise ajajärgu perioodi IB või siis XVI sajandisse eKr. Minoslased tunduvad olevat elanud merest piiratud Kreetal rahulikku ja jõukat elu. Saare asukate ja nende Vahemere idaosa naabrite vahelisi kontakte tõendab see, et too kann leiti Egiptusest. Selle kannu neli suuremat olendit on [[nautilus]]ed, kes viibutavad oma kombitsaid ebarealistlikul, end rütmilisel moel. Seda merealust kompositsiooni täiendavad ka korallid, vetikad ja muu mereelustik.<ref>[https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/3931 Brooklyn Museum]</ref>

 

Kuigi Evans ise leidis purustatud vahitorne ja kindlusemüüre, väitis ta siiski, et iidsete Minose kultuuri kindluste kohta on vähe tõendusmaterjali.<ref name="W78Zo" /> Ent S. Alexiou näitas hiljem oma teoses ''Kretologia 8'', et paljud asulakohad, eriti varaminoilisest ja keskminoilisest pärinevad asulad nagu Aghia Photia asuvad kas siis küngastel või on muidu kindlustatud. Lucia Nixon ütles: "Meid võib ülearu mõjutada ehitiste puudumine, mida võiks otseselt kindlusteks pidada, ja seetõttu ei pruugi me leide õigesti hinnata. Nagu paljudel muudel puhkudel, nii ei pruugi me ka siin tõendeid otsida õigetest kohtadest ja nii pole me võib-olla suutelised minoslasi ja nende oskust sõda vältida adekvaatselt hindama."<ref name="8QIiQ" />

 

Chester Starr osutab oma teoses "Minose lillearmastajad", et nii [[Hiina]] [[Shangi dünastia]] kui ka [[maiad]]e kultuuri keskused olid kindlustamata, ent ometi olid neil ägedad piirikonfliktid oma naabritega. Nii pole ka kindluste puudumine iseenesest veel piisav tõend selle kohta, et Minose kultuur oli inimkonna ajaloos pretsedentitu rahuarmastav kultuur.<ref>The Minoan thalassocracy myth and reality : proceedings of the third international symposium at the Swedish Institute in Athens, 1982. Robin Hägg; Nanno Marinatos; Svenska institutet i Athen; Göteborg, Sweden</ref>

Branigan on minoslaste sõjanduse kohta arvamusel, et "leitud relvade hulk, muljetavaldavad kindlustised ja agressiivse välimusega pikklaevad vihjavad kõik intensiivse vaenutegevuse perioodile. Neid lähemalt uurides võib aga tulla ka järeldusele, et kõik need kolm olulist tegurit võivad samahästi olla ka staatuse sümboliteks, moeks või poosetamiseks ning tegu pole tegeliku agressiivsusega... Varajasel pronksiajal Egeuse mere lõunaosas aset leidnud sõjategevus oli ilmselt kas isikutele keskenduv või ritualiseeritud tegevus (Kreetal) või siis väikesemõõduline ja pidev majandustegevuse osa ([[Küklaadid]]el, [[Atika]]s ja [[Argolis]]es)".<ref>Aegean Metalwork of the Early and Middle Bronze Age. Keith Branigan. Clarendon Press, 1974</ref> Arheoloog Krzyszkowska jõudis järeldusele, et "ilmselge fakt on see, et eelajaloolise Egeuse piirkonna kohta pole meil mingeid otseseid märke ei sõjast ega vaenutegevusest".<ref name="djSli" />

 

 

Mükeene kultuuris samal ajal valitsenud šahtmatuste perioodil pole ka mükeenelastel mingeid suuremaid kindlusehitisi (kõik sealsed kuulsamad tsitadellid on rajatud pärast peaaegu kõigi uuspaleelise perioodi Minose kultuuri lossikomplekside hävingut). Teiste Minose kultuuri kaasaegsete tsivilisatsioonide – näiteks egiptlaste või [[hetiidid|hetiitide]] – pidev sõjategevus on aga hästi dokumenteeritud.

<ref name="Ktn4F">http://www.mythweb.com/encyc/entries/daedalus.html</ref>

<ref name="O6dbV">http://www.greekmythology.com/Myths/The_Myths/Theseus_Adventures/theseus_adventures.html</ref>

<ref name="fgM3S">Kallimachos: Hymnos an Zeus 15</ref>

<ref name="0DHSV">http://ancient-greece.org/history/minoan.html</ref>

<ref name="tRCNC">Manning, Sturt W; Ramsey, CB; Kutschera, W; Higham, T; Kromer, B; Steier, P; Wild, EM (2006). "Chronology for the Aegean Late Bronze Age 1700–1400 BC". Science (American Association for the Advancement of Science) 312 (5773): 565–569</ref>

<ref name="avJqr">Friedrich, Walter L; Kromer, B; Friedrich, M; Heinemeier, J; Pfeiffer, T; Talamo, S (2006). "Santorini Eruption Radiocarbon Dated to 1627–1600 B.C". Science (American Association for the Advancement of Science) 312 (5773): 548.</ref>

<ref name="CoG1L">Balter, M (2006). "New Carbon Dates Support Revised History of Ancient Mediterranean". Science 312 (5773): 508–509.</ref>

<ref name="lnSpd">Warren PM (2006). Czerny E, Hein I, Hunger H, Melman D, Schwab A, ed. Timelines: Studies in Honour of Manfred Bietak (Orientalia Lovaniensia Analecta 149). Louvain-la-Neuve, Belgium: Peeters. lk. 2: 305–321.</ref>

<ref name="woUnu">[http://www.nytimes.com/2010/02/16/science/16archeo.html?_r=0] Science On Crete, New Evidence of Very Ancient Mariners By JOHN NOBLE WILFORDFEB. 15, 2010</ref>

<ref name="sIOQo">[http://www.wired.com/2010/01/ancient-seafarers/] Bruce Bower, Science News Science Date of Publication: 01.08.10. 01.08.10 Time of Publication: 5:59 pm. 5:59 pm Hominids Went Out of Africa on Rafts</ref>

<ref name="HNtke">C. Broodbank, T. Strasser, "Migrant farmers and the Neolithic colonisation of Crete" Antiquity 1991 65: 233–245.</ref>

<ref name="LQVh8">R.J. King, S.S. Ozcan et al., "Differential Y-chromosome Anatolian influences on the Greek and Cretan Neolithic"</ref>

<ref name="pqcwS">Carl Roebuck, The World of Ancient Times (Charles Scribner's Sons: New York, 1966) lk. 101.</ref>

<ref name="QXDIg">Hermann Kinder & Werner Hilgemann, Anchor Atlas of World History, (Anchor Press: New York, 1974) lk. 33.</ref>

<ref name="guAOV">J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk. 40</ref>

<ref name="W9Tyy">http://www.crete-today.com/arch/afotia/</ref>

<ref name="RhKSr">Beck, Roger B.; Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka, (1999). World History: Patterns of Interaction. Evanston, IL: McDougal Littell.</ref>

<ref name="St1Vm">Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk. 77.</ref>

<ref name="y8dl8">Carl Roebuck, The World of Ancient Times lk. 107</ref>

<ref name="tWkNT">BBC "The Minoan Civilisation of Crete"</ref>

<ref name="53DKr">http://www.hellenicfoundation.com/History.htm</ref>

<ref name="i13zT">L. Stathis, C. Stiros, "The 8.5+ magnitude, AD365 earthquake in Crete: Coastal uplift, topography changes, archaeological and Ihistorical signature," Quaternary International (23 mai 2009)</ref>

<ref name="OIyd5">Donald W. Jones (1999) Peak Sanctuaries and Sacred Caves in Minoan Crete ISBN 91-7081-153-9</ref>

<ref name="zWPek">https://books.google.ee/books?id=g8eIAgAAQBAJ&pg=PA68&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref>

<ref name="CL5Bl">https://books.google.ee/books?id=Qcr9AQAAQBAJ&pg=PA172&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false</ref>

<ref name="k6jIE">https://www.princeton.edu/~pswpc/pdfs/morris/120510.pdf</ref>

<ref name="h0QSm">http://www.israelnationalnews.com/News/News.aspx/134292#.VxUoxUdTQbs</ref>

<ref name="I3xjv">J. N. Coldstream and G. L. Huxley, Kythera: Excavations and Studies Conducted by the University of Pennsylvania Museum and the British School at Athens (London: Faber & Faber) 1972.</ref>