Tšerkesside genotsiid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Cumbril|aasta=2018|kuu=juuni}}
[[Fail:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - The mountaineers leave the aul.jpg|pisi|Tšerkessi küla mahajätmine pärast Vene vägede saabumist.]]
[[Fail:CircassianCoastBattle.JPG|pisi|Venelaste ja tšerkesside vaheline lahing 1840. a.]]
[[Fail:Resettlement of Circassians Into Ottoman Empire.jpg|pisi|Tšerkessida deporteerimine kodumaalt Ottomani Impeeriumisse,]]
'''Tšerkesside genotsiidi''' oli [[Vene Impeerium]]i poolt toime pandud [[etniline puhastus]], mille käigus [[tšerkessid|tšerkesse]] tapeti ja sunniti emigreeruma<ref>Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015</ref>, mille tulemusena jäid nad vähemuseks oma ajaloolisel kodumaal Tšerkessias, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]t ja [[Must meri|Musta mere]] kagupiirkonna põhjaosa. Genotsiid toimus pärast [[Kaukaasia sõda]] 19. sajandi viimasel veerandil<ref>Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3</ref>. Ümberasustatud inimesed läksid peamiselt [[Ottomani impeerium]]isse.
[[Fail:Parsons. Circassian Warrior. 1862.jpg|pisi|Tšerkessi sõjamees (1862. a).]]
Tšerkessid, selle piirkonna põlisrahvas, olid oma kodumaal [[Venemaa]] poolt etniliselt puhastatud<ref>Memoirs of Dmitry Milyutin, "the plan of action decided upon for 1860 was to cleanse [ochistit'] the mountain zone of its indigenous population", as quoted in W. Richmond The Northwest Caucasus: Past, Present, and Future. Routledge. 2008</ref> [[Vene-Tšerkessi sõda|Vene-Tšerkessi sõja]] lõpuks. Väljasaatmine algas enne sõja lõppu 1864. aastal ja see lõppes enamjaolt 1867. aastaks. Väljaviimisele määratud rahvad olid peamiselt tšerkessid (või [[adõgeed]]), ubõhid ja [[abasiinid]], kuid ka [[ingušid]], arshtid, [[tšetšeenid]], [[osseedid]] ja [[abhaasid]] olid tugevalt esindatud. [[Antero Leitzinger]] kinnitab, et need sündmused kujutavad endast suurimat genotsiidi 19. sajandil.<ref>Antero Leitzinger (14 December 2004). "The Circassian Genocide". Global Politician. Archived from the original on 9 November 2013.</ref>
 
44. rida:
| [[Zaneid]] ja [[hatugavad]] || 100,000 || 0 || 0.000% || 100.000%
|}
2015. aasta andmetel elas ligi kolmest miljonist tšerkessist enamus eksiilis rohkem kui 50 riigis üle maailma ja ainult väikesel osal ajaloolisest Tšerkessimaast elas umbes 700 000 tšerkessi. Kuigi paljud diasporaa ja eriti Süüria tšerkessid sooviksid tagasi pöörduda ajaloolisele Tšerkessiasse, ei ole Venemaa seda lubanud.<ref name="riigikogu.ee">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>
 
==Väljasaadetud Ottomani Impeeriumis==
62. rida:
Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud, rajades sinna omad külad. Üheks selliseks külaks on [[Eesti Aiake]] [[Punase Lageda]] alevis, mille nimi ühe legendi kohaselt tulebki tšerkesside genotsiidist (st. "punane=verine").<ref>Herkel, Andres. "Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia". Diplomaatia nr. 7/8, lk. 8-9, august 2010. Kasutatud 23. mai 2013</ref>. Enamus Kaukaasia eesti külasid paiknes Abhaasias, kus elas peamiselt tšerkesside vennasrahvas abhaasid.
 
Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref>https://www. name="riigikogu.ee"/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>
 
==Välislingid==
71. rida:
{{Viited}}
 
[[Kategooria: Venemaa ajalugu]]
[[Kategooria: Kaukaasia ajalugu]]