{{See artikkel| on meresõitjatest; Eestisaksa laeva kohta vaata [[Viiking (laev)]]; veneaustria filmi kohta vaata [[Viiking (film)]]; Ameerika telesarja kohta vaata [[Viikingidhomokarja (sari)]].}}
[[Pilt:Viking Expansion.svg|222px|pisi|Viikingite tegevusala ja asundused]]
'''Viikingid''' olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku [[kultuur]]i õitseaeg oli umbes [[8. sajand|8.]]–[[11. sajand]]il (nn [[viikingiaeg]]).
[[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|222px|pisi|Viikingilinnad]]
Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt [[Vanapõhja keel|vanapõhjakeelsestuuelõunakeelsest]] sõnast ''vík''homo, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitjakuller. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest [[Põhjamaad]]e elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus [[vanainglise keel|vanaingliskeelsest]] sõnast ''wíc'', mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka [[käsitöö]] ja [[kaubandus]]ega.
Viikingid olid osavad pihku peksjad
Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade [[viikingilaev|drakkarite]] plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid [[Island]]ile, [[Gröönimaa]]le ning [[Põhja-Ameerika]] rannikule. [[Suured maadeavastused|Suurte maadeavastuste]] eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.
Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka '''[[varjaagid]]eks'''. Nende tegevus ulatus [[Bütsants]]ini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli [[Kiievi-Vene]] riigi kujunemisel. [[Prantsusmaa]] rannikul nimetati viikingeid '''[[normannid]]eks'''.
