Vikipeedia

Gabon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
49. rida:
 
===Piir===
Gaboni riigipiiri pikkus on 3261 &nbsp;km. Piiri pikkus [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]] on 2567 &nbsp;km, Ekvatoriaal-Guineaga 345 &nbsp;km ja Kameruniga 349 &nbsp;km. [[Rannajoon]]e pikkus on 885 &nbsp;km.<ref name="cia" />
 
===Pindala===
Gaboni pindala on 267 667 &nbsp;km².<ref name="EE" /><ref name="cia" /> Maismaa pindala on 257 667 &nbsp;km² ja siseveekogude pindala 10 000 &nbsp;km².<ref name="cia" />
 
Gabon on pindalalt maailma riikide seas 77. kohal.<ref name="cia" />
65. rida:
==Loodus==
[[Pilt:Gabon Topography.png|pisi|Gaboni pinnamood]]
Gaboni võib jagada kolmeks regiooniks. Lääneosas piki rannikut paikneb kitsa ribana [[liivakivi]]le ja [[jõesete]]tele moodustunud [[madalik]], mille laius lõuna pool on alates 30 kilomeetrist, põhja pool kohati kuni 160 &nbsp;km. Põhja pool esineb [[kriit|kriidi]]-, [[lubjakivi]]- ja liivakivi[[paljand]]eid.<ref name="britEE" /><ref name="geocia" /><ref name="geobrit" /><ref name="ciageo" /><ref name="EEgeo" /> Rannikul on palju kitsaid madalaid [[laguun]]e ja rohkelt [[mangroov]]e.<ref name="EE" /><ref name="geo" />
 
Siseosa on mägine, domineerivad enamasti kagu-loodesuunalised 300–800 meetri kõrgused [[graniit]][[platoo]]d, riigi keskosas kõrgub [[Chaillu massiiv]]. Ka üle 1000 meetri kõrguse Chaillu massiivi moodustab graniit.<ref name="brit" /> Gaboni loodeosas asuvaid kuni 1000 meetrini ulatuvaid [[Kristallmäed|Kristallmägesid]] eraldab keskosa platoodest [[Ogooué jõgi]], mis voolab kitsas lubjakivisse uuristunud orus.<ref name="EE" /><ref name="cia" /><ref name="brit" />
71. rida:
Riigi idaosa keskel asetsevates [[dolomiit|dolomiidi]]- ja lubjakiviformatsioonides leidub sadu [[koobas|koopaid]].<ref name="geo" /> Teadaolevalt suurima koopa pikkuseks on mõõdetud 2380 meetrit.<ref name="WxfHt" />
 
Gaboni kõrgeima tipu suhtes ei ole üksmeelt. Tihti nimetatakse kõrgeimaks Chaillu massiivi kuuluvat [[Iboundji]] mäge, mille kõrguseks on mõõdetud 1575 meetrit.<ref name="ciaEE" /><ref name="EEcia" /><ref name="nations" /> [[SRTM]]-i mõõtmiste tulemusel peetakse aga kõrgeimaks mäeks Gaboni kirdeosas asuvat 1070 meetri kõrgust [[Bengoué mägi|Bengoué mäge]]. Samade mõõtmistulemuste põhjal peetakse Chaillu kõrgeimaks tipuks 1020 meetri kõrgust [[Milondo mägi|Milondot]].<ref name="brit" /><ref name="tQUaA" />
 
Gaboni ida- ja lõunaosas valitseb kõrgrohu[[savann]].<ref name="EE" /><ref name="cia" /><ref name="geo" /> [[Vihmamets]] katab kuni 85% territooriumist.<ref name="geo" />
83. rida:
Kõige rikkalikumalt leidub Gabonis [[nafta]]t, [[mangaanimaak]]i ja [[rauamaak]]i.{{lisa viide}}
 
Teadaolevad naftavarud olid 2015. aasta alguses hinnanguliselt 2 miljardit [[naftabarrel|barrelit]], [[maagaas]]i varud 2014. aasta alguses 28,32 miljardit m³.<ref name="cia" /> Gabon on üks maailma suuremaid [[mangaan]]itootjaid.<ref name="brit" /><ref name="mining" /> [[Mangaanimaak|Mangaanimaagi]] varusid on umbes 400 miljonit tonni.<ref name="EE" /> [[Moanda]]st 26 &nbsp;km põhja pool alustati [[1961]]. aastal [[uraanimaak|uraanimaagi]] kaevandamist. Kaevandatakse ka [[teemant]]e ja [[kuld]]a. Gaboni kirdeosas [[Mékambo]]s ja [[Bélinga]]s on suured kvaliteetse [[rauamaak|rauamaagi]] varud.<ref name="brit" /> Rauamaagivarude suuruseks hinnatakse üle 2 miljardi tonni. Kõige suurem maardla on Bélinga piirkonnas, kus on ka kõige väärtuslikum maak, rikkalikud leiukohad on ka riigi edelaosas [[Milingui]]s, kaguosas [[Lobi-Lobi]]s ja loodeosas [[M’bilan]]is.<ref name="mining" /> [[Väärispuit|Väärispuidu]] varudeks hinnatakse 100–110 miljonit m³.<ref name="EE" />
 
Umbes pool naftatoodangust saadakse merepuurimisest, kõige tootlikumad maardlad on [[Guinea laht|Guinea lahes]] [[Port-Gentil]]i lähedal. Suuremad maismaamaardlad on [[Sette Cama]]s ja [[Rabi-Kounga]]s.<ref name="brit" />
92. rida:
[[Pilt:Gaboni jõed.svg|pisi|Gaboni jõed]]
[[Pilt:Ogooué.JPG|pisi|[[Ogooué jõgi]]]]
Gaboni [[jõgi|jõed]] on veerohked ja suhteliselt kiirevoolulised. Suurim jõgi on [[Ogooué jõgi|Ogooué]], mis saab alguse Kongos, voolab alguses põhja, seejärel lääne suunas ning suubub Lopezi neeme lähedal Atlandi ookeani. Jõe pikkus on umbes 1100 &nbsp;km. Ogooué [[alamjooks]] on umbes 400 &nbsp;km ulatuses laevatatav.<ref name="nations" /> Ogooué suuremad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Okano jõgi|Okano]], [[Ivindo jõgi|Ivindo]], [[Ngounié jõgi|Ngounié]], [[Sebe jõgi|Sebe]] ja [[Lekoni jõgi]]. Ivindo ja Ngounié on 80–160 &nbsp;km pikkuses laevatatavad.<ref name="oeWi0" />
 
Teised suuremad jõed on [[Komo jõgi|Komo]] ja [[Nyanga jõgi|Nyanga]].
102. rida:
 
===Kliima===
Gabonis valitseb valdavalt [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalne]], lõunaosas [[lähisekvatoriaalne kliima]].<ref name="EE" /> Aasta ringi on kuum ja niiske. Päeval on alati ligi 30 kraadi sooja. Veidi leevendust toob külm [[Benguela hoovus]].<ref name="ciaEE" /><ref name="EEcia" /><ref name="brit" />
 
Kõige kuumem kuu on jaanuar, kui Libreville'is on [[õhutemperatuur]] keskmiselt 23–31 &nbsp;°C. Juulis on keskmine õhutemperatuur 20–28 &nbsp;°C.<ref name="kliima" />
 
Juunist septembrini praktiliselt ei saja, ka detsembris ja jaanuaris on vähe sademeid. Ülejäänud kuudel sajab tugevalt. [[Vihm]]a põhjustab [[õhuniiskus]]e [[kondenseerumine]], mis tekib, kui ranniku lähedal saavad kokku põhjasuunaline külm [[Benguela hoovus]] ja lõunasuunaline soe [[Guinea hoovus]]. Libreville'is on aasta keskmine sademete hulk üle 2500 &nbsp;mm, ranniku põhjaosas aga umbes 3800 &nbsp;mm.<ref name="kliima" />
 
===Taimed===
126. rida:
Gaboni loomariiki iseloomustab suur liigirohkus. Gabon on üks loomarikkamaid riike.<ref name="wild" /> Kohatud on paarsada liiki [[imetaja]]id.<ref name="EE" />
 
Esindatud on [[drill]]id, [[mandrill]]id, [[šimpans]]id, [[gorilla]]d, [[udrastenrek]]id, [[metsaelevant|metsaelevandid]], [[lõvi]]d, [[antiloop|antiloobid]], [[kahvripühvel|kahvripühvlid]], [[sitatunga]]d, [[panter|pantrid]], [[krokodill]]id, [[jõesiga|jõesead]], [[duker]]id, [[vaal]]ad, [[jõehobu]]d.<ref name="britEE" /><ref name="EEbrit" /><ref name="wild" /> Gabonis elab maailma suurim [[rannikugorilla]] populatsioon.<ref name="env" />
 
Aastal [[2001]] tehtud uurimusest selgus, et ohustatud seisundis on 12 imetajaliiki, neli linnuliiki ja kaks roomajaliiki.<ref name="env" />
194. rida:
Gaboni parlament on kahekojaline. Enne praeguse põhiseaduse kehtimahakkamist oli parlament ühekojaline. Esimene Senati koosseis valiti 1997. aastal.<ref name="brit" />
 
Valimisõigus on vähemalt 21-aastastel kodanikel.<ref name="EE" /><ref name="ipu" /> Senati liikmeks võivad kandideerida vähemalt 40-aastased, Rahvuskogu liikmeks vähemalt 28-aastased kodanikud. Teatud ametikohtade täitjad kandideerida ei saa.<ref name="5iqJnipu" /><ref name="ipu5iqJn" />
 
102-kohalise [[Senat (Gabon)|Senati]] valivad kuueks aastaks kohalike omavalitsuste esindajad. 120-kohalise [[Rahvuskogu (Gabon)|Rahvuskogu]] valib rahvas viieks aastaks.<ref name="cia" /> Praegune senati koosseis valiti 2014. aastal. Endine ainupartei [[Gaboni Demokraatlik Partei]] sai 81% kohtadest.<ref name="aLI7e" /> Praegune Rahvuskogu koosseis valiti 2011. aastal ja GDP sai 107 kohta. Osa kohti on mõlemas kojas vakantsed. Rahvuskogu valimistel osalemine on kohustuslik. Põhjendamatu hääletamata jätmise eest on ette nähtud trahv.<ref name="ipu" />
208. rida:
 
===Õigussüsteem===
Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Väiksemates asulates on alamkohtud, Franceville'is ja Libreville'is apellatsioonikohus. Kõrgemad kohtud on ülemkohus ja 1991. aastal loodud konstitutsioonikohus. Viimane tegeleb põhiseadusliku järelevalvega. Levinud on ka traditsiooniline õigusemõistmine, mille puhul lepitavad tülisid hõimuvanemad.<ref name="britcia" /><ref name="ciabrit" /><ref name="judi" />
 
Eraldi kohus on julgeoleku- ja korruptsioonikuritegude jaoks. Kahtlusalusel on õigus avalikule kohtupidamisele ja kaitsjale, aga [[süütuse presumptsioon]]i ei kohaldata. Täitevvõim võib tihti kohtumõistmist mõjutada.<ref name="judi" />
221. rida:
 
===Sümboolika===
[[Gaboni lipp]] on kasutusel alates iseseisvumisest 1960. aastal, [[Gaboni vapp|riigivapp]] aga [[1963]]. aastast.
 
Riigi deviis on "Union, travail, justice" ('ühtsus, töö, õiglus').
373. rida:
 
===Traditsioonilised elatusallikad===
Gabon on väga linnastunud riik. Maal elatakse aga ikka veel traditsioonilisel isemajandaval viisil. Küla omanduseks loetakse maad umbes 5 &nbsp;km raadiuses. See maa jagatakse perede vahel, parima maa saavad pealikud. Pärandada võidakse nii ema- kui ka isaliinis. Ülejäänud maa kuulub riigile.<ref name="every" />
 
Külaelanikud toodavad enam-vähem kõike tarvilikku ise, ostavad peamiselt [[seep]]i, [[naatriumkloriid|sool]]a ja [[ravim]]eid. Linnas on suurem osa kaupadest imporditud ja neid müüvad tihti välismaalased. Gaboni külas toodetakse piisavalt [[banaan]]e, [[jahubanaan]]e ja [[suhkur|suhkrut]], et ka lähemad linnad ära varustada, kuid 90% toiduainetest tuleb sisse vedada. Kauplusepidajate hulgas on palju lääneaafriklasi ja liibanonlasi, turgudel domineerivad Kameruni naised.<ref name="every" />
385. rida:
[[Pilt:Vue de l'usine de ciment de Ntoum.jpg|pisi|Tsemenditehas Ntoumis]]
 
Olulisemad valdkonnad on naftapuurimine ja -töötlemine, mangaani tootmine, [[keemiatööstus]], [[laevaehitus]], [[toiduainetetööstus|toiduainete-]] ja joogitööstus, [[tekstiilitööstus]], [[puidutööstus|puidu-]] ja [[vineeritööstus]], [[tsemenditööstus]].<ref name="ciaEE" /><ref name="EEcia" />
 
Pärast Port-Gentili naftatöötlusettevõtte rajamist [[1967]]. aastal hakkas arenema ka [[kergetööstus]]. Domineerivad rafineerimistehas ja selle tugiettevõtted (laevaehitus ja metallitöötlus), aga toodetakse ka [[tubakatooted|tubakatooteid]], suhkrut, [[õlu]]t, [[palmiõli]], [[jahu]], [[elektroonika]]tooteid ja tekstiilikaupu. Riigi algusaegadel loodi palju riigiettevõtteid, kuid neis vohas korruptsioon ja onupojapoliitika.<ref name="brit" />
392. rida:
 
===Metsandus===
Enne naftavarude avastamist oli [[puit]] Gaboni peamine sissetulekuallikas. Peamised metsatöötluspiirkonnad on olnud [[Kango]], [[Booué]], [[Fougamou]], [[Ndjolé]], [[Mitzic]]i ja [[Mouila]] piirkonnas. Ranniku ja jõgede lähedal on suur osa metsast maha võetud. 1970. aastatel lõpus võimaldas raudtee valmimine hakata metsa raiuma ka sisemaal.<ref name="brit" />
 
Suur osa metsa raieõigustest on müüdud Prantsusmaa ja Aasia ettevõtetele.<ref name="every" />
409. rida:
Elektritoodang oli 2012. aastal hinnanguliselt 2,111 miljardit [[kWh]], tarbimine 1,68 miljardit kWh. Installeeritud võimsus oli 415 000 [[kW]].<ref name="cia" />
 
Hüdroenergia katab umbes 75% elektrivajadusest. Palju on kasutamata potentsiaali. Rajamisel on uued [[hüdroelektrijaam]]ad.<ref name="3YUlH" /> Suuremad hüdroelektrijaamad on [[Tchimbélé hüdroelektrijaam|Tchimbélé]], [[Kinguélé hüdroelektrijaam|Kinguélé]] ja [[Poubara hüdroelektrijaam]].<ref name="brit" />
 
[[Soojuselektrijaam]]ades kasutatakse Port-Gentili lähedalt saadud [[maagaas]]i.<ref name="brit" />
417. rida:
Gabonis on kolm rahvusvahelist [[lennujaam]]a: [[Libreville'i lennujaam|Libreville'i]], [[Port-Gentili lennujaam|Port-Gentili]] ja [[Franceville'i lennujaam]]. Suurem osa rahvusvahelisest liiklusest käib Libreville'i lennujaama kaudu. Kohalikke väiksemaid lennuvälju on umbes 60, neist suuremad on [[Mitzic]]is, [[Oyem]]is, [[Bitam]]is, [[Makokou]]s, [[Okondja]]s, [[Akieni]]s, [[Lastoursville]]'is, [[Koulamoutou]]s, [[Mouila]]s, [[Tchibanga]]s, [[Mayumba]]s, [[Omboué]]s ja [[Gamba (Gabon)|Gambas]].<ref name="DM5a6" />
 
[[Ogooué jõgi]] on laevatatav 240 &nbsp;km ulatuses, rannikust kuni [[Ndjolé]]ni. Ogooué ning muu hulgas [[Abanga jõgi|Abanga]] ja [[Nyanga jõgi|Nyanga jõge]] kasutatakse sisemaalt palkide parvetamiseks. Peamised meresadamad on Port-Gentilis, Owendos ja Mayumbas<ref name="brit" />, naftaterminalid Gambas ja [[Lucina]]s.<ref name="cia" />
 
Et teede ehitamine on keeruline, rajati pärast sõda palju lennujaamu, eelkõige väikelennukitele. Naftatulude, laenude ja välisabi eest hakati 1970. aastatel rajama [[raudtee]]d, [[Transgabonais]]'d. Seda kasutatakse eelkõige puidu ja mineraalide transpordiks. Aastal 1979 avati esimene raudteelõik, mis ühendas Owendot ja [[Ndjolé]]d, 1983. aastal jõudis raudtee [[Booué]]ni, 1986. aastal Franceville'ini.<ref name="brit" />
 
Transgabonais' pikkus on 670 &nbsp;km ja see ulatub rannikult Owendo sadamast Franceville'ni, vahejaamad on muu hulgas Ndjolés, [[Lopé]]s, Booués, [[Lastoursville]]'is ja Moandas.
 
===Kommunikatsioon===
494. rida:
Prantslased jõudsid Gaboni alale 16. sajandi alguses. Aastal [[1839]] sõlmis mpongve pealik [[Antchouwé Kowé Rapontchombo]] prantslastega esimese kokkuleppe, millega prantslased pakkusid kasulikku kaubavahetust ja kaitset vaenlaste vastu.<ref name="legabon" /> Mõni aasta hiljem jõudsid prantslased kokkuleppele ka teiste pealikutega. 1840. aastatel rajasid prantslased juba esimese sõjalise tugipunkti ja katoliku misjoni. Aastal [[1849]] asutasid vabanenud orjad Libreville'i. Prantslased laiendasid oma valdust järk-järgult sisemaa suunas.<ref name="NDmRb" /> Aastal [[1880]] asutati Franceville. Aastal [[1886]] liideti Gaboni ala [[Prantsusmaa Kongo]]ga.<ref name="early" />
 
Aastal [[1910]] sai Gabonist osa [[Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika]]st, aastal [[1946]] [[Prantsusmaa ülemereterritoorium]].<ref name="legabonearly" /><ref name="earlylegabon" />
 
Aastal [[1958]] sai Gabon autonoomseks vabariigiks [[Prantsuse Ühendus]]e koosseisus.<ref name="early" /> Libreville'i linnapea ametis olnud [[Léon M'ba]] sai peaministriks.<ref name="legabon" />
532. rida:
1980. aastatel oli ka välismaal populaarne Libreville'i raadiojaam [[Africa No. 1]]. Gaboni esimene lindistusstuudio Studio Mademba tegi tuntuks paljud Aafrika muusikud, sinna mindi lindistama nii teistest Aafrika riikidest kui ka kaugemalt.<ref name="music" />
 
Populaarne on lääne muusika, eriti [[Rokkmuusika|rokk]] ja hiphop, ka Kuuba [[rumba]], [[makossa]] ja ''[[soukous]]''. Gaboni rahvapillid on muu hulgas fangide [[keelpill]] ''[[mvet]]'', ''obala'', ''ngombi'', balafon ja traditsioonilised [[trumm]]id.
 
Tuntud [[laulja]]te seas on [[Patience Dabany]], [[Lord Ekomy Ndong]], [[Pierre Akendengué]] (ka laululooja), [[Oliver N'Goma]], [[Hilarion Nguema]],<ref name="music" /> [[hiphop]]ilaulja [[Aurélien Tigalekou]].
600. rida:
<ref name="EE">EE 15. köide. Maailma maad, lk 164</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gb.html CIA World Factbook]</ref>
<ref name="brit">[http://www.britannica.com/place/Gabon Gabon in Encyclopædia Britannica]</ref>▼
<ref name="geo">[http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/africa/gabon/galand.htm Gabon Geography]</ref>
<ref name="nations">[http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Africa/Gabon.html Nationsencyclopedia.com]</ref>
▲<ref name="brit">[http://www.britannica.com/place/Gabon Gabon in Encyclopædia Britannica]</ref>
<ref name="mining">[http://www.gabonmining.com/ Gabon mining]</ref>
<ref name="kliima">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-CLIMATE.html Gabon – Climate]</ref>▼
<ref name="puit">[http://www.forestsmonitor.org/fr/reports/540539/549944 Forestsmonitor.org]</ref>▼
<ref name="endemic">[http://lntreasures.com/gabon.html Animal and plants unique to Gabon]</ref>▼
<ref name="wild">[http://www.africas-eden.com/Wildlife-of-Gabon.asp Wildlife of Gabon]</ref>▼
<ref name="env">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-ENVIRONMENT.html Gabon – Environment]</ref>▼
<ref name="const">http://urbanlex.unhabitat.org/sites/default/files/constitution_of_gabon_1991_0.pdf</ref>▼
<ref name="early">[http://www.britannica.com/place/Gabon/History Gabon – Early colonization]</ref>▼
<ref name="ipu">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2115_E.htm National Assembly]</ref>▼
<ref name="judi">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-JUDICIAL-SYSTEM.html Gabon - Judicial system]</ref>▼
<ref name="edu">[http://www.epdc.org/sites/default/files/documents/EPDC%20NEP_Gabon.pdf Gabon National Education Profile]</ref>▼
<ref name="gabonbook">[https://books.google.ee/books?id=69tc87BdhCsC&pg=PA210&lpg=PA210&dq=education+expenditures+in+gabon&source=bl&ots=4wF8eaIW29&sig=RsJr7wNGTyTUn84vPzawF6yLiIw&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiZ1-qbz9DLAhWpQJoKHZ4tCp04ChDoAQhpMAg#v=onepage&q=education%20expenditures%20in%20gabon&f=false The Report: Gabon 2010]</ref>▼
<ref name="histoire">[http://www.gabonmagazine.com/images/G8-FRENCH/G8FR-arch-p38.pdf Signes de vie]</ref>▼
<ref name="legabon">[http://www.en.legabon.org/discover-gabon/understand/origins-independance LeGabon.org]</ref>▼
<ref name="music">[http://worldlyrise.blogspot.com.ee/2014/08/gabon-music-and-dance.html Gabon: music and dance]</ref>▼
<ref name="art">[http://worldlyrise.blogspot.com.ee/2014/08/gabon-art-and-literature.html Gabon: art and literature]</ref>▼
<ref name="relic">[http://www.metmuseum.org/art/collection/search/312334 Male Reliquary Figure]</ref>▼
<ref name="every">[http://www.everyculture.com/Cr-Ga/Gabon.html Everyculture.com]</ref>
<ref name="etik">[https://books.google.ee/books?id=ObyrcJ-Ksv8C&pg=PA177&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false The Global Etiquette Guide to Africa and the Middle East, lk 176]</ref>▼
<ref name="WxfHt">[http://news.nationalgeographic.com/news/2009/04/photogalleries/longest-cave-gabon-missions/ NatGeo]</ref>
▲<ref name="kliima">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-CLIMATE.html Gabon – Climate]</ref>
<ref name="tQUaA">[http://www.peakbagger.com/peak.aspx?pid=19054 Peakbagger.com]</ref>
▲<ref name="puit">[http://www.forestsmonitor.org/fr/reports/540539/549944 Forestsmonitor.org]</ref>
<ref name="diFzE">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Congo-Democratic-Republic-of-the-to-India/Gabon.html Nationsencyclopedia.com]</ref>
▲<ref name="endemic">[http://lntreasures.com/gabon.html Animal and plants unique to Gabon]</ref>
<ref name="1aC71">[http://whc.unesco.org/en/list/1147 Ecosystem and Relict Cultural Landscape of Lopé-Okanda]</ref>
▲<ref name="env">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-ENVIRONMENT.html Gabon – Environment]</ref>
<ref name="oeWi0">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-TOPOGRAPHY.html Gabon – Topography]</ref>
▲<ref name="wild">[http://www.africas-eden.com/Wildlife-of-Gabon.asp Wildlife of Gabon]</ref>
<ref name="xX2mG">[http://herbaria.plants.ox.ac.uk/bol/gabon Plants of Gabon]</ref>
▲<ref name="const">http://urbanlex.unhabitat.org/sites/default/files/constitution_of_gabon_1991_0.pdf</ref>
<ref name="n0eQ5">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-FLORA-AND-FAUNA.html Gabon – Flora and fauna]</ref>
▲<ref name="early">[http://www.britannica.com/place/Gabon/History Gabon – Early colonization]</ref>
<ref name="efjFr">[http://www.iucnredlist.org/details/37494/0 Cola lizae]</ref>
▲<ref name="ipu">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2115_E.htm National Assembly]</ref>
<ref name="V3wDQ">[http://herbaria.plants.ox.ac.uk/bol/gabon/Explore Explore plants of Gabon]</ref>
▲<ref name="judi">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Gabon-JUDICIAL-SYSTEM.html Gabon - Judicial system]</ref>
<ref name="hpxup">[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&region=ga&list=clements Avibase - Bird Checklists of the World, Gabon]</ref>
▲<ref name="relic">[http://www.metmuseum.org/art/collection/search/312334 Male Reliquary Figure]</ref>
<ref name="kqTu0">[http://www.africas-eden.com/nature-of-gabon.asp Nature of Gabon]</ref>
▲<ref name="edu">[http://www.epdc.org/sites/default/files/documents/EPDC%20NEP_Gabon.pdf Gabon National Education Profile]</ref>
<ref name="G94S2">[http://www.africas-eden.com/MediaFiles/Image/Gabon/Map%20National%20Parks%20Gabon1.jpg Rahvusparkide kaart]</ref>
▲<ref name="gabonbook">[https://books.google.ee/books?id=69tc87BdhCsC&pg=PA210&lpg=PA210&dq=education+expenditures+in+gabon&source=bl&ots=4wF8eaIW29&sig=RsJr7wNGTyTUn84vPzawF6yLiIw&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiZ1-qbz9DLAhWpQJoKHZ4tCp04ChDoAQhpMAg#v=onepage&q=education%20expenditures%20in%20gabon&f=false The Report: Gabon 2010]</ref>
<ref name="5iqJn">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2116_B.htm Senate. Electoral system]</ref>
▲<ref name="histoire">[http://www.gabonmagazine.com/images/G8-FRENCH/G8FR-arch-p38.pdf Signes de vie]</ref>
<ref name="aLI7e">[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2116_E.htm GABON Sénat]</ref>
▲<ref name="legabon">[http://www.en.legabon.org/discover-gabon/understand/origins-independance LeGabon.org]</ref>
<ref name="CgOyi">[http://www.handsoffcain.info/archivio_news/index.php?iddocumento=15302086&mover=0# Death penalty: Hands Off Cain announces abolition in Gabon]</ref>
▲<ref name="music">[http://worldlyrise.blogspot.com.ee/2014/08/gabon-music-and-dance.html Gabon: music and dance]</ref>
<ref name="iNyOX">[http://www.nationalanthems.me/gabon-la-concorde/ Nationalanthems.me]</ref>
▲<ref name="art">[http://worldlyrise.blogspot.com.ee/2014/08/gabon-art-and-literature.html Gabon: art and literature]</ref>
<ref name="RwZ1a">[http://www.globalsecurity.org/military/world/war/disputes-g.htm International Disputes]</ref>
▲<ref name="etik">[https://books.google.ee/books?id=ObyrcJ-Ksv8C&pg=PA177&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false The Global Etiquette Guide to Africa and the Middle East, lk 176]</ref>
<ref name="z0JQD">[https://evisa.dgdi.ga/#/exemptions Visa exemptions]</ref>
<ref name="0u0Rn">[http://www.vm.ee/et/riigid/gabon Välisministeerium]</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Gabon"