Ratsasport: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P cat |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Ratsutamine''' kuulus [[antiikolümpiamängud]]e kavva esimest korda 680. aastal eKr, mil võisteldi kaarikusõidus ja võidujooksus. Tänapäeval on [[olümpiamängud]]e kavas kolm ratsutamisala, mis kujunesid lõplikult välja 19. sajandil.
Ratsutamisalade kujunemises mängis suurt rolli sõjavägi, sest neil oli vaja, et hobused suudaksid läbida pikki vahemaid erinevates oludes ([[kolmevõistlus]]) ja et neid oleks võimalik kasutada paraadidel ([[koolisõit]]). Suurbritannias laialt levinud rebasejahist, kus hobuste seljas liikunud jahimeestel oli vaja hüpata üle hekkide, kiviaedade ja okste, kujunes välja kolmas olümpiala ([[takistussõit]]).
Esimest korda kuulus ratsutamine olümpiamängude kavva [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], kui võisteldi takistussõidus, sellele järgnes 12-aastane paus ent ootamine tasus ennast ära - [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastal Stockholmis]] olid kavas juba kõik kolm ratsutamisala. Märkimisväärne on, et kuni [[1952]]. aastani tohtisid olümpiamängudel osaleda vaid meestest ratsaväeohvitserid. Pärast seda see nõue tühistati ja nüüd võistlevad mehed ja naised ühises arvestuses, olümpiamedalistiks loetakse ka selle võitnud hobust.
9. rida:
== Välislingid ==
*[http://
[[
| |||