Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Historical_map_of_Ukraine_AD_1649.svg on eemaldatud, sest kasutaja 1989 kustutas selle Commonsist. Põhjus: per c:Commons:Deletion requests/All uploads by Istkart. |
P pisitoimetamine using AWB |
||
31. rida:
}}
'''Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus''' oli aastatel [[1648]]–[[1654]], [[Ukraina hetman]]i [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus [[Ukraina]]s, [[Rzeczpospolita]] riigist.
[[
[[
[[Pilt:Schultz John Casimir Vasa.jpg|
[[
==1648==
[[1648]]. aastal alustati [[Ukraina hetman]]i [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel võitlust [[autonoomia]] saavutamiseks Ukrainale Poolast, kaasates liitlasena [[Krimmi khaaniriik|Krimmi tatarlased]].
Ülestõusu algetapp oli võidukas, Hmelnõtskõi-tatarlaste väed lõid Poola kroonihetman [[Mikolaj Potocki]] vägesid [[Zhovti Vody lahing|Zhovti Vody]] ja seejärel Korsuni lahingus. Lisaks sõjategevusele alustasid mässu ka talupojad, kes laastasid ja rüüstasid Poola [[šlahta]]le kuuluvat vara Ukrainas.
1648. aasta juuni jõudsid Hmelnõtskõi väed [[Bila Tserkva]]ni ja esitasid [[Rzeczpospolita]]le nõudmised: kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine, registrikasakate arvu suurendamine 12 000-ni, kasakatele tasu maksmine nende eelneva 5 teenistusaasta eest, [[õigeusu kirik]]u õiglane kohtlemine – võimaldades neil omada kirikuid ja [[klooster|kloostreid]] nagu enne [[uniaadikirik]]u loomist. Nende nõudmiste täitmisel lubas Hmelnõtski vanduda truudust [[Poola kuningas|Poola kuningale]]. Kuna aga Poola kuningas [[Władysław IV Waza]] oli surnud 1648. aastal ja Poola seimis toimusid uue kuninga valimine, siis jäi vastus ettepanekule venima.
47. rida:
==1649==
1649. aastal taasalustas Hmelnõtskõi sõjategevust Poolaga juba kõigi õigeusklike vabastamiseks. 1649. aasta sügisel piiras ta ümber [[Zboriv]]i juures, kuningas Jan II Kazimierz Waza väed ning saavutas eduka [[Zborivi vaherahu|vaherahukokkuleppe]]. Leppe alusel lubati kuninga poolt (1) suurendada registrikasakate arvu 40 000-ni, (2) senised [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]], [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond
[[1650]]. aastal nõustus Hmelnõtskõi, tunnistama Hetmaniriigi [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]iks, mis ka aktsepteeriti 1652. aastal, kuid vasalliseisund ei toonud kaasa sõjalist abi Osmani riigi poolt.
==1651==
[[1651]]. aastal sõjategevus Poola ning Hetmaniriigiga taasalgas, kuid oli ukrainlastele ebaedukas. Nad kaotasid Berestechko lahingu, [[Volõõnia]]s ja sõlmisid sunnitud olukorras 1651. aasta septembris, [[Bila Tserkva rahuleping]]u. Lepingu alusel vähendati registrikasakate arvu 20 000-ni, piirati nende asumist [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonnas]]. [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond
==1652–1653==
Hmelnõtskõi vägedel õnnestus lüüa Poola vägesid [[1652]]. aastal [[Batihi lahing|Batihi]] ja [[Brasłaŭ lahing]]us ning 1653. aastal [[Žvaneci lahing]]us [[Podoolia]]s. Žvaneci lahingu järel, 1653. aasta detsembris sõlmitud lepinguga taastati 1649. aasta Zborivi vaherahu tingimused.
==1654==
Pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina sunnitud pöörduma abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal [[Perejaslavi raada]]l andma Moskva tsaaririigi [[protektoraat|protektoraadi]] alla.
[[8. jaanuar]]il [[1654]] otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. [[Dnepri alamjooks]]ul säilis veel [[Zaporižžja Sitš]], mis küll tasapisi kaotas oma tähtsust, kuid ei kuulunud Hmelnitski [[jurisdiktsioon]]i alla.
67. rida:
*[[Ukraina ajalugu]]
*[[Poola-Vene sõda (1654–1667)]], ''[[Teine Põhjasõda]]'', ''[[Uputus (Poola)]]''
[[Kategooria:Ukraina ajalugu]]
[[Kategooria:Rzeczpospolita]]
| |||