Alþingi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
[[Pilt:ThingvellirAlmanagjaClouds.jpg|
'''Althing''', ka '''Alþing, Althingi, Alþingi''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Alþing'', tänapäeva [[islandi keel]]es ''Alþingi'') on [[Island]]i [[parlament]], mis loodi [[930]]. aasta paiku Islandit ühendava [[rahvakoosolek]]una. Seda loetakse maailma vanimaks parlamendiks.
9. rida:
Althing loodi tervet [[Island]]it ühendava [[ting]]ina, mis kogunes [[Reykjavík]]i lähedal [[Þingvellir]]il ("Tingi väljad") kaheks nädalaks igal kesksuvel. Althingile kogunesid Islandi pealikud, [[goodi]]d, et võtta vastu ja muuta seadusi ning mõista kohut. Althingil oli õigus osaleda kõikidel vabadel meestel. Lisaks talupoegadele tulid sinna kokku ka kaupmehed, käsitöölised, jutuvestjad ja reisilised, samuti kohtuvaidlustes osalevate pealike väesalgad. Nõnda kujunes Althingist saare suurim rahvakogunemine. Althing täitis hõredalt asustatud saarel mitmeid olulisi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone.
Althingi juhtis 3 aastaks ametisse valitud [[seadusekuulutaja]], ''lögsögumaðr''. Tema ülesandeks oli igal aastal ''Lögbergi'', Seaduste kalju juures kolmandik seadustest ette lugeda ning vaidluste puhul otsustada, millisel osapoolel on õigus. Seadusekuulutaja amet oli väga auväärne, sest see eeldas väga head seaduste tundmist. Kuni [[12. sajand]]ini ei olnud Islandi seadused kirjalikult jäädvustatud, õppinud mehed teadsid neid peast. Kohtuvaidlustes saavutas võidu sageli see pool, kelle nõuandjaks oli parem seadusetundja. Samuti eeldas seadusekuulutaja ametisse valimine paljude [[goodi]]de toetust.
Seadusi kehtestas Althingil ''Lögrétta'' (sõna-sõnalt "seaduskohus"). ''Lögrétta'' liikmeteks olid lisaks [[seadusekuulutaja]]le 39 [[goodkond|goodkonna]] (''goðorð'') juhid, [[goodi]]d (''goði'') ning nende nõuandjad. [[965.]] aastal jagati Island neljaks kohtupiirkonnaks, neljandikuks. [[13. sajand]]i lõpust pärinevate käsikirjadena säilinud seadustekogu [[Grágás]] (Hallhani) ütleb, et igas neljandikus oli 9 goodkonda, erandiks oli põhjaneljandik, milles oli 12 goodkonda. Goodkondade arv ei olnud püsiv ja aja jooksul see kasvas.
Althingil kogunesid ka neljandike kohtud ja [[11. sajand]]il loodi seal nn. viies kohus, ''Fimmtardómr'', mis otsustas siis, kui alamas kohtus otsusele ei jõutud.
Islandil puudus täidesaatev võim. Iga kohtuotsuse puhul pidid osalised ise selle eest seisma, et otsus täidetud saaks. Praktikas tähendas see, et võimsa toetajata lihtinimesel oli raske, kui mitte võimatu saavutada kohtuotsuse täitmist, kui tema vastaseks oli piisavalt mõjukas isik.
25. rida:
Althing loodi uuesti [[1843]]. aastal välja antud kuningliku käsu kohaselt. Esimene istung toimus [[1. juuli]]l [[1845]]. Althing koosnes 26 liikmest, kellest 20 olid valitud ja 6 oli määranud Taani kuningas. Sel perioodil oli Althingi ülesandeks anda kuningakojale nõu Islandit puudutavates küsimustes. Althingil õnnestus saavutada mitmeid Islandile soodsaid muudatusi seadusandluses ja maa administratsioonis.
[[Pilt:Reykjavik althing.jpg|
[[1874]]. aasta konstitutsioon andis Althingile õiguse üheskoos kuningaga Islandit puudutavaid seadusi välja anda. Liikmete arv tõusis 36-le, neist 6 määras endiselt ametisse kuningas. Nüüd muutus Althing kahekojaliseks. [[1904]]. aasta muutustega [[Taani]] kuningriigi konstitutsioonis loodi Islandil parlamentaarne demokraatia. Taanis loodi Islandi Ministeerium, mille juhil pidi olema Althingi toetus. [[1915]] laienes valimisõigus naistele ja teenijatele, samal aastal asendati kuninga poolt ametisse määratud Althingi liikmed rahva poolt valitutega.
| |||