Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
Märgis: tekstilink teise vikisse
PResümee puudub
6. rida:
Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk]]is aadliperre sõjaväelase pojana. Ta omandas keskhariduse[[Połack]]i (Polotski) kadetikorpuses ja lõpetas 1878. a kiitusega [[S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Peterburi Meditsiinilise Kirurgia Akadeemia]] (arsti eriala). 1880. aastani oli Tšiž Kroonlinna mereväehospitali psühhiaatriaosakonna ordinaator ja õppis edasi Peterburis, kus töötas arstina 1881. aastast. 1883. a sai ta Sõjaväe Meditsiiniakadeemiast doktorikraadi. Peale esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri [[Ivan Meržejevski]] juhendamisel.
 
1884. a suundus Tšiž välismaale, kus täiendas oma teadmisi Leipzigis, Pariisis ja kuulsas [[:en:Pitié-Salpêtrière Hospital|Salpetriere’i]] kliinikus. Samal ajal uuris ta vanglate peavalitsuse ülesandel üksikvangistuse mõju vangide vaimsele tervisele Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias.
 
Peale väitekirja kaitsmist stažeeris Tšiž tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa neuroloogi ja psühhiaatri [[Paul Flechsig]]i juhendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat "Teaduslik psühholoogia Saksamaal". [[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juhendamisel; kusjuures ta oli üks esimesi Wundti vene päritolu õpilastest. Tema esimene teaduslik artikkel ilmus Wundti toimetatud ajakirjas [[Philosophische Studien]] ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Ta märkas, et mõningatel juhtudel võidi klõpsatust kuulda juba enne, kui pendel oli jõudnud vedruni ja mõningatel juhtudel hiljem, kui pendel oli juba vedrust möödunud. See demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. See avastus oli aluseks edasiste erinevate ajaparadokside uurimustele, mis paelusid nii filosoofe kui ka psühholooge. Lisaks tõlkis Tšiž Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Samuti õppis ta hüpnoosi belglase [[Joseph Delboeuf]]i juhendamisel ja töötas tuntud neuroloogi [[Jean-Martin Charcot]]' juures. Tegi katseid ka enda peal, näiteks uuris, kui täpselt suudab ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13-minutilise täpsusega.