Elevandiluu: erinevus redaktsioonide vahel

▲Elevandiluud on esemete valmistamiseks kasutatud alates antiikajast ning läbi ajaloo on hinnatud materjali tugevust ja värvitooni, mis võimaldas luua pilkupüüdvaid kunstiteoseid, aga ka tarbeesemeid nagu näiteks nööbid, piljardikuulid, klaveriklahvid või doomino-klotsid. Enamus toorainest saadi ja saadakse [[Aafrika elevant|Aafrika elevandi]] võhkadest. 15.-16. sajandil jagasid Prantsusmaa ja Portugal [[Lääne-Aafrika]] rannikualad mõtteliselt neljaks, millest üks saigi nime [[Elevandiluurannik]] sealtkaudu enim väljaveetava kaubaartikli tõttu, hiljem nimi kinnistus ning on ka tänapäevase riigi nimeks. Kasvanud nõudlus tõi kaasa selle, et Aafrika elevante hakati massiliselt küttima. 19. ja 20. sajandil võtsid elevandiluuga seotud toodete tootmine tööstuslikud mõõtmed, mistõttu Aafrika elevantide populatsioon on drastiliselt vähenenud kunagistelt miljonitelt 415 000–le.<ref>{{Netiviide|Autor=Maailma Looduse Fond (WWF)|URL=http://wwf.panda.org/knowledge_hub/endangered_species/elephants/african_elephants/|Pealkiri=African Elephants|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.03.2019}}</ref>

▲1990.a keelati kogu maailmas elevantide [[salaküttimine]] elevandiluu saamiseks. Ebaseaduslik salaküttimine on ometi jätkunud, suurimaks vandli-turuks on [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] kõrval kujunenud [[Hiina]], kus tugevnev keskklass soovib üha enam luksustooteid tarbida. Selle piiramiseks keelustas Hiina Rahvavabariik 2018. aastast elevandiluust valmistatud esemete müügi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.majandus.ee/uudised/enamik-euroopas-muudavast-elevandiluust-ebaseaduslik/|Pealkiri=Uuring: enamik Euroopas müüdavast elevandiluust on ebaseaduslik|Väljaanne=www.majandus.ee|Aeg=10. juuli 2018|Kasutatud=27.03.2019}}</ref>