Redaktsioon: 9. veebruar 2016, kell 18:57 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust P Eesti vikis tähistatakse sündisid-surmasid teistmoodi! ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. märts 2019, kell 16:00 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
2. rida: == Elukäik == Ludwig kasvas üles isa Gustav von Bertalanffy ja ema Charlotte (neiuna Vogel) ainsa lapsena, kuni kümnenda eluaastani sai privaatõpetust enne kui kooli läks. Aastal [[1918]] asus ta [[Innsbruck]]i ülikoolis õppima kunstiajalugu ja filosoofiat, kuid katkestas õpingud seal ja kolis [[1924]]. aastal [[Viin]]i. Nii otsustas ta lõpuks bioloogiat õppima minna, sest lootis et temast võiks hiljem isegi filosoof saada. [[Viini ülikool]]is tundis ta huvi nii filosoofia ja kui ka loodusteaduste (eriti bioloogia) vastu. 15. rida: Ludewig von Bertalanffy oli süsteemsete ülesannete püstitaja – eriti just tüpoloogiliselt erinevate [[süsteem]]ide matemaatilise aparatuuri ülesehitamise alal. Teadusliku tõdemuse erinevate valdkondade seaduspärasuste [[isomorfism\|isomorfsuse]] uurija. Ta käsitleb üldise [[süsteemiteooria teket kui konflikti [[mehhanitsism]]i ja [[vitalism]]i vahel. Mõlemad seisukohad olid talle vastuvõetamatud: esimene – kui triviaalne, teine – kui ebateaduslik. Oma esimest etteastet üldise süsteemide teemal meenutab Bertalanffy nii: ~~„Sellises~~"Sellises olukorras olin sunnitud hakkama kaitsma nn organismilist seisukohta. Selle kontseptsiooni olemust võib iseloomustada ühe lausega järgmiselt: igasugune organism on organiseerituse ilming, ja meie bioloogid peame neid analüüsima sellest aspektist. ... Üheks minu tulemuseks on, et nn avatud süsteemid ja dünaamiline tasakaal osutuvad sisuliselt tavalise füüsikalise keemia, kineetika ja termodünaamika laienditeks. Selgus aga, et ma ei saanud jääda oma kunagi valitud teele ja olin sunnitud tegema veelgi suurema üldistuse, mida ma nimetasin üldiseks süsteemide teooriaks. See mõte ulatub küllalgi kaugesse aega – esimest korda esinesin ma need [[1937]] aastal filosoofiaseminaril, mis toimus Chicago ülikoolis Charles Morris’e eestvedamisel .<ref> L. von Bertalanffy. Zu einer allgemeiner Systemlehre, 1949, S. 114-129 </ref>. Aga tollal tekitasid teoreetilised teadmised, kui niisugused, bioloogias halva maine, ja ma kartsin seda, mida matemaatik [[Gauss]] kunagi ~~„jultumuseks~~"jultumuseks, või ~~Boeotians’iks“~~Boeotians’iks" nimetas. Sellepärast ma peitsin oma visandid sahtlisse ja alles pärast sõda ilmusid minu publikatsioonid sel ~~teemal“~~teemal"<ref> L. von Bertalanffy. General System Theory – A Critical Review. General Systems, vol. VII, 1962, p. 1-20. </ref>. Kokkuvõttks väidab ta, et füüsikalised [[süsteem]]id erinevad elussüsteemidest selles, et need on väliskeskkonna suhtes suletud, siis [[organism\|elusorganismid]] on avatud. Organismide eluprotsess vajab keskkonnast mateeriavoogu, mille tüüp ja kogus vastab antud süsteemi omadustele. Samuti eristab süsteem oma funktsioneerimisel ainet [[keskkond]]a. Seega saavad organismid endale täiendavat [[energia]]t, mis võimaldab saavutada [[negentroopia]]t ja tagab süsteemi stabiilsuse keskkonnas. Nii jõudis Bertalanffy [[biotsönoos]]i ''(elukoosluste)'' ja [[homöostaas]]i ''(olupüsivuse)'' käsitlemisel seisundini, milles ta oli küps andma piisavalt nii faktoloogilist ainest kui ka inspiratsiooni süsteemi universaalse üldmõiste väljaarendamiseks, st tunnetusülesande lahendamiseks. Selle sooritas ta tulemustega millega pälvis tollal moodsa [[süsteemiteooria]] isa loorberipärja. == Viited == {{viited}} ~~<references/>~~ {{JÄRJESTA:Bertalanffy, Ludwig von}}

Ludwig von Bertalanffy: erinevus redaktsioonide vahel