Étienne Bonnot de Condillac: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
3. rida:
 
== Elulugu ==
Condillac sündis 30. septembril [[1714]] Prantsusmaal [[Grenoble]]'is pere kolmanda pojana. Condillacil olevat olnud halb silmanägemine ja füüsis, mis osutus takistuseks tema intellektuaalsele arengule. See pani aluse arvamusele, et tema vaimsed võimed on puudulikud. Tema haridustee algas alles teismeeas, esialgu kohaliku preestri juhendamisel ja seejärel vanema venna Jeani käe all pärast nende isa surma. Vaatamata tema perekonna arvamusele, et tal on piiratud intellektuaalsed võimed, suutis ta siiski omandada hariduse [[Pariis]]is Saint-Sulpice'i ja Sorbonne'i seminarides. [[1740]]. aastal andise ta vande Pariisis [[Saint-Sulpice kirik]]<nowiki/>us ja seejärel teati teda Abbé of Mureaux' nime all.
Pariisis elamise ajal tutvus ta [[Rousseau]] ja [[Diderot]]<nowiki>'</nowiki>ga ning kirjutas enda põhilisemad teosed ''Essai sur l’origine des connaissances humaines'' (“Essay on the Origin of Human Knowledge”, [[1746]]) ja ''Traité des sensations'' (“Treatise on Sensations”, [[1754]]). Mõlemad teosed kajastasid tema vaateid, kuidas kogemused mõjutavad meie kognitiivsete võimete arengut. [[1749]]. aastal ilmus tema teos ''Traité des systèmes'' (“Treatise on Systems”). [[1752]]. aastal valiti ta [[Berliin]]i Akadeemiasse, mille järel ilmusid tema teosed ''Traité des sensations'' (“Treatise on Sensations”, [[1754]]) ja ''Traité des animaux'' (“Treatise on Animals”, [[1755]]). [[1758]]. aastal sai temast noore Parma hertsogi Ferdinandi eraõpetaja. [[1768]]. aastal valiti ta [[Prantsuse Akadeemia]]sse ning hiljem andis välja ''Le Commerce et le gouvernement considérés relativement l’un à l’autre'' (“Commerce and Government Considered in Relation to One Another”, [[1776]]). Condillac ei jäänud Pariisi kauaks, kuna pidas mitte religioosset Pariisi intellektuaalset ühiskonda ebameeldivaks ning veetis enda üle jäänud elu Fluxis Beaugency lähedal. Fluxis elamise ajal ilmus tal teos ''Logique'' ([[1781]]) ning pärast Condillaci surma anti välja tema lõpetamata teos "''Langue des calculs"'' ([[1798]]).
 
14. rida:
 
=== Haridus ===
Condillaci teooria haridusest põhineb ideel, et laps peab enda arengus läbima need samad erinevad staadiumid, mille on läbinud rass – idee, mis mõningate muudatustega, on siiani elus. Tema teise[[printsiip | printsiibi]] järgi peab haridusprotsess olema kujundatud vastavalt naturaalsele arengule. Ta rõhutab, et on vajalik saavutada seostatus erinevate teadmiste osade ja arusaamise treenimise vahel, kuid mitte liigselt koormata mälu. Tema süsteemis on ajaloo õppimine olulisel kohal ning religioon omab esmajärgulist olulisust. Ta rõhutab, et prints Ferdinandi, kellele ta kirjutas Course d'études, juhendataks põhjalikult [[religioon]]i küsimustes. Hilisemate õpilaste puhul rõhutas ta vähem selle olulisust. Samas on Condillaci õiglaselt kritiseeritud, et ta üritas teha lapsest loogikut ja psühholoogi, kohati koguni metafüüsikut, enne seda kui laps omandab [[grammatika]]<nowiki/>reeglid. See viga tuleneb ilmselgelt tema valest arusaamast kust pärinevad ideed.
 
== Teosed ==