Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
12. rida:
==Algkodu==
[[
Uurali algkeele päritolukoha kindlakstegemiseks on kasutatud erinevaid meetodeid. Algkodu on paigutatud Uuralite lähistele, kuna algkeeles on sõnad puuliikide (näiteks [[alpi seedermänd]] – algkeele ''*sïksi''; [[siberi nulg]] – ''*ńulka'') tähistamiseks, mida [[kama jõgi|Kama]] ja [[Petšora jõgi|Petšora]] jõgedest lääne pool ei kasva.<ref name="PKUAV" /> Uurali keelte [[Keeletüpoloogia|tüpoloogilist]] sarnasust ida pool asuvate altai keeltega on nähtud tõendina Uurali keelte idapoolsest, tõenäoliselt Siberi päritolust.<ref name="sKEZw" /> Teisalt on arvatud, et sarnasus võib olla juhuslik, kuna [[sõnavara]] võrdlus keelkondade omavahelisi varaseid kontakte ei kinnita.<ref name="FrAgL" /> Uurali algkodu on püütud määrata ka kõige vanema keelkonna sees toimunud lahknemise ja sügavaima keelkonna sees oleva keeltevahelise piiri kaudu, kuid kuna uurijate arvamused lähevad selles osas lahku, on jõutud erinevatele järeldustele. Näiteks Janhunen võtab aluseks [[samojeedi keeled|samojeedi]] ja [[handi keel|handi]]-[[mansi keel|mansi]] keelte vahelise lõhe ja paigutab algkodu [[Ob]]i ja [[Jenissei]] vesikondade [[veelahe|veelahkme]] piirkonda Siberis<ref name="Janhunen71" />, [[Jaakko Häkkinen]]i arvates, kes samojeedi keelte esmast eraldumist ei toeta, näitab sama meetod algkoduna aga Kama-[[Vjatka jõgi|Vjatka]] piirkonda. Algkodu on otsitud ka keelkonna geograafilise leviala "gravitatsioonikeskme" põhimõtte järgi, mis [[Asko Parpola]] arvates osutab samuti Kama-Vjatka piirkonnale.<ref name="Parpola162" /> Samas [[Petri Kallio]] ei pea "gravitatsioonikeskme" meetodit usaldusväärseks, kuna on mitmeid teadaolevaid näiteid keelerühmadest, mille puhul see ei kehti.<ref name="Kallio84" />
23. rida:
Täiesti [[Kalevi Wiik#Teooria Euroopa rahvaste ja keelte kujunemisest|erineva algkodu hüpoteesi]] on esitanud [[Kalevi Wiik]], kelle arvates näitavad [[arheoloogia]], [[geneetika]] jt teadusharude andmed, et Uurali keelt<ref name="QNpst" /> (või keeli) kõneldi viimasel jääajal eksisteerinud Ukraina refuugiumis, kust see jää taandudes levis Põhja-Euroopasse.<ref name="k1H82" /> Wiik peab võimalikuks, et enne Ukraina refuugiumit oli varane Uurali keelekuju levinud [[Gravette kultuur]]i (28 000–18 000 aastat tagasi) idaosas ja et omakorda enne seda oli tegu ühe [[Aurignaci kultuur]]i (40 000–28 000 aastat tagasi) väikekeelega.<ref name="55V4h" /> Mõned teisedki keeleteadlased ja arheoloogid on Wiikiga sarnastel seisukohtadel<ref name="EpEEK" /><ref name="lQ4WL" />, kuid valdavalt on teised uurijad tema lähenemise erinevaid aspekte põhjendamatuks või ümberlükatuks pidanud ja laiemat toetust see leidnud ei ole.<ref name="QXCbP" />
[[
==Algkeele lagunemine==
Algkeele lagunemisele eelnes selle levik laiemale alale. Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja [[stepp|stepivööndi]] piiril või ka nende lähedust [[Euraasia]] kultuure metalliga varustanud [[maardla]]tele Uuralite lõunaosas.<ref name="US91t" /> Häkkineni arvates võis alguurali keeleala laienemist võimaldada paiknemine rikkalike metallivarude piirkonnas, mis tõi selle kõnelejatele jõukust ja prestiiži.<ref name="CEfWY" /> Mart Rannut näeb lagunemise põhjustena 3200. aasta paiku eKr toimunud looduskatastroofi, mille tagajärjel samojeedi rühm kaotas kontakti ülejäänud keelekogukonnaga, ja [[kliima]] kuivenemist 3. aastatuhande jooksul eKr, mis vähendas soomeugrilaste asualaks olnud suure metsamassiivi üksikuteks väiksemateks metsaaladeks ja nõrgendas nii nende omavahelisi keelekontakte.<ref name=Rannut2012 /> Eeldades Uurali algkeele kõnelejate suhteliselt väikest arvukust, peab Janhunen selle ekspansiooni põhiliseks viisiks keelevahetust, mille käigus varem mitteuurali keeli kõnelenud rahvarühmad läksid üle Uurali keelele.<ref name="Janhunen70" /> Levimist keelevahetuse teel usub ka Parpola.<ref name="Parpola156157" /> Neist kadunud keeltest Uurali keeltesse jäänud [[Substraat (lingvistika)|substraat]] on mõnel juhul tuvastatud indoeuroopalikuna, teistel juhtudel jäänud aga tundmatuks (tinglikult on neid nimetatud [[paleoeuroopa keeled|paleoeuroopa]] ja [[paleoaasia keeled|paleoaasia]] keelteks).<ref name="Janhunen70" />
===Traditsiooniline käsitlus===
Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangu kohaselt umbes 4000 aastat eKr. Uurali algkeele laialilevimist on seotud Ljalovo kultuurist (u 5000–3650 eKr) pärit tüüpilise [[kammkeraamika kultuur]]i (u 3900–3500 eKr) levikuga, mis läänes ulatus välja praeguse [[Soome]], [[Eesti]] ja [[Läti]] alale.<ref name="Parpola144147" /> Enne [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsiniku]] dateeringute [[Kalibreerimine|kalibreerimist]] [[päikeseaasta]]tesse olid kõik need nähtused hinnatud mõnevõrra hilisemaks,<ref name="Lang" /> näiteks tüüpiline kammkeraamika paigutati varem aastatesse 3300–2800 ekr.<ref name="Ez3uZ" /> Traditsiooniliste hinnangute lähtekohaks on olnud arheoloogide seisukoht, et alates kammkeraamika kultuuri levikust Läänemere äärde on sealse materiaalse kultuuri ja asustuse areng olnud järjepidev kuni ajaloost teadaolevate [[läänemeresoomlased|läänemeresoome rahvasteni]]. Sellise niinimetatud järjepidevusteooria põhjal järeldatud, et kammkeraamika kultuur esindas nende keelelisi esivanemaid.<ref name="
[[
Sarnasele tulemusele on jõutud Uurali algkeele sõnade ''påtå'' ("savipott") ja ''*wäśka'' ("vask") analüüsi teel. Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr. Välja on ka toodud, et kammkeraamika kultuuri areaal on ajaloolisest ajast teada oleva Uurali keelte areaaliga suuremas vastavuses kui ükski teine eelajalooline kultuurikompleks.<ref name="Kallio2003" />
38. rida:
Alates Petri Kallio 2006. aasta artiklist<ref name="zuZaK" /> on osa uurijaid (näiteks Mart Rannut<ref name=Rannut2012 />, Jaakko Häkkinen<ref name="MLHTo" />, [[Ante Aikio]]<ref name="OfAnv" />, [[Valter Lang]]<ref name="Lang" />, [[Mikko Heikkilä]]<ref name="z5D5M" />, [[Ago Künnap]]<ref name="26hlV" />, osaliselt Juha Janhunen<ref name="nHx4g" />) asunud toetama või arvestatava alternatiivina võtma algkeele hilisemat dateerimist ja selle ühtsuse lagunemist umbes 2000/1900 aastat eKr.<ref name="TRjps" /> Kallio jõudis järeldusele, et kuna Uurali keeltes leiduvate indoiraani laensõnade [[fonoloogia|fonoloogilised]] arengud on olnud samasugused Uurali algkeelest päritud sõnadega, siis pidi nende laenamine toimuma juba Uurali algkeelde, mitte soomeugri algkeelde, nagu traditsiooniliselt on arvatud. See tähendab, et Uurali algkeel ei saaks olla palju vanem indoiraani algkeelest, mida tavaliselt dateeritakse III aastatuhande lõppu eKr. Kallio juhib tähelepanu ka asjaolule, et rekonstrueeritud Uurali ja soomeugri algkeeled on praktiliselt identsed, mistõttu ta ei pea nende pea 2000-aastast ajalist erinevust mõeldavaks. Indoiraani laenude nappust samojeedi keeltes seletab Kallio nende keelte varase eraldumise asemel sõnade väljavahetumisega paleosiberi substraatkeele laenude vastu, mida ta indoiraani laenude väikest hulka ja paleosiberi suurt mõju arvestades peab statistilises mõttes täiesti tõenäoliseks.<ref name="xkNct" />
[[
Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.<ref name="Lang" />
Kallio leiab, et III ja II aastatuhande vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Okaa piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas. Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled.<ref name="VjWzE" /> Samasugust jagunemist toetavad Jaakko Häkkinen ja Asko Parpola nimetavad neid harusid vastavalt [[lääneuurali keel|lääne]]-, [[keskuurali keel|kesk]]-, ja [[idauurali keel|idauurali]] keeleks ja Parpola lisab, et jagunemine pidi toimuma kiiresti, kuna lääneuurali ja Uurali algkeeled on peaaegu ühesugused.<ref name="ckHZf" /> Traditsioonilist [[Uurali keelepuu]] esialgset jagunemist samojeedi ja soomeugri haruks ei pea Kallio põhjendatuks, kuna see rajaneb peamiselt samojeedi keelte erinevusele sõnavara osas (mida võib seletada hulgaliste paleosiberi laenudega), mitte fonoloogias või [[morfosüntaks]]is.<ref name="V8TiH" /> Samojeedi keelte varase eraldumise mittetunnustamine ja nende ühendamine samasse harusse [[ugri keeled|ugri keeltega]] tähendab ühtlasi, et soomeugri keelte mõiste kaotab senise tähenduse ja muutub Uurali keelte sünonüümiks.<ref name="Parpola162" /> Samojeedi-soomeugri jaotust toetav Juha Janhunen leiab aga, et teadaolevatel sõnavara massilise väljavahetumise juhtumitel on sellega alati kaasnenud ka [[grammatika]] ümberstruktureerimine.<ref name="i6Eyr" /> Uurali keelte laialt tunnustatud 9 alarühma ([[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]], [[saami keeled|saami]], [[mordva keeled|mordva]], [[mari keel|mari]], [[permi keeled|permi]], [[ungari keel|ungari]], [[mansi keel|mansi]], [[handi keel|handi]] ja [[samojeedi keeled|samojeedi]]) väljakujunemine pidi Kallio arvates toimuma vähem kui tuhande aastaga, kuna nende fonoloogia ja morfosüntaksi ühisosa on suhteliselt väike.<ref name="Jksp6" />
Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud [[Seima-Turbino fenomen|Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga]] (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni. Hilisemast ajast teada olevad Uurali keelte rühmad asusid just sellel alal. Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.<ref name="Kallio85" /><ref name="Parpola156157" /> Parpola hinnangul saab Uurali keeltega siduda Seima-Turbino lääneosa, Uuralitest idas tegutsesid aga algindoaarja keele kõnelejad.<ref name="Parpola160" /> Teisalt on Kallio alguurali keelt sidunud ka Volossovo kultuuriga (u 3650–1900 eKr) ja selle ekspansiooni [[tekstiilkeraamika kultuur]]i levikuga (u 1900–1800 ekr).<ref name="Kallio85" /> Valter Langi arvates pole siiski piisavat alust seostada tekstiilkeraamika levikut Uurali keelekuju levimisega lääne poole, kuna selle kultuuri levikusuundi pole veel kindlaks tehtud.<ref name="keILy" />
50. rida:
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Parpola160161">Parpola 2012, lk 160–161</ref>▼
<ref name="Janhunen71">Janhunen 2009, lk 71</ref>▼
<ref name="Parpola162">Parpola 2012, lk 162</ref>▼
<ref name="Kallio84">Kallio 2015, lk 84</ref>▼
<ref name="Parpola160">Parpola 2012, lk 160</ref>▼
<ref name="Kallio85">Kallio 2015, lk 85</ref>▼
<ref name="Kallio2003">Kallio 2003, lk 228</ref>▼
<ref name="Janhunen70">Janhunen 2009, lk 70</ref>▼
<ref name="Parpola156157">Parpola 2012, lk 156–157</ref>▼
<ref name="Parpola144147">Parpola 2012, lk 144–147</ref>▼
<ref name="Lang">[[Valter Lang]] (2014). Eestlaste juured Eestimaal. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', 7–8, lk 78–92.</ref>▼
<ref name="BmFSA">Janhunen 2009, lk 61–63</ref>
<ref name="urEhl">Kallio 2015, lk 82–83</ref>
66. rida ⟶ 55. rida:
<ref name="QsafT">[[Edward J. Vajda]] (2002). [http://www.safarmer.com/Indo-Eurasian/Vajda.review.pdf Arvustus] [[Angela Marcantonio]] raamatule "The Uralic language family: facts, myths, and statistics", ''Publications of the Philological Society'', 35. Oxford: Blackwell</ref>
<ref name="r62rW">Janhunen 2009, lk 66–67</ref>
▲<ref name="Parpola160161">Parpola 2012, lk 160–161</ref>
<ref name="q5q0H">Janhunen 2009, lk 59,70,73</ref>
<ref name="R6B5n">Janhunen 2009, lk 57</ref>
<ref name="PKUAV">Parpola 2012, lk 161</ref>
<ref name="sKEZw">Janhunen 2009, lk 61–62, 71</ref>
▲<ref name="Janhunen71">Janhunen 2009, lk 71</ref>
<ref name="FrAgL">Kallio 2015, lk 83</ref>
▲<ref name="Parpola162">Parpola 2012, lk 162</ref>
▲<ref name="Kallio84">Kallio 2015, lk 84</ref>
<ref name="bfB1K">Kallio 2015, lk 82</ref>
<ref name="AR7CJ">[[Jaakko Häkkinen]] (2012). [http://www.sgr.fi/sust/sust264/sust264_hakkinenj.pdf Early contacts between Uralic and Yukaghir]. ''Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia'' − ''Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 264'', lk 95–96</ref>
▲<ref name="Parpola160">Parpola 2012, lk 160</ref>
▲<ref name="Kallio85">Kallio 2015, lk 85</ref>
<ref name="1BJHi">[[Daniel Abondolo]] (1998). ''The Uralic Languages''. London: Routledge, lk 1</ref>
▲<ref name="Kallio2003">Kallio 2003, lk 228</ref>
<ref name="QNpst">Wiik ise eelistab Uurali keelte nimetamist soomeugri keelteks, kuna ta ei nõustu Uurali keele varase jagunemisega soomeugri ja samojeedi keelteks, pidades viimase teket hiliseks nähtuseks. Wiik 2005, lk 470</ref>
<ref name="k1H82">[[Kalevi Wiik]] (2005). Eurooplaste juured. Tõlkinud [[Iris Metsmägi]]. 2005. Lk 88–90, 329–335</ref>
▲<ref name="Janhunen70">Janhunen 2009, lk 70</ref>
<ref name="55V4h">Wiik 2005, lk 57–62, 82–83</ref>
▲<ref name="Parpola156157">Parpola 2012, lk 156–157</ref>
<ref name="EpEEK">[[Karl Pajusalu]] (2014). Kas on mitu eesti keelt? Kogumikus: Rahvusvahelised rahvusteadused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 117–118</ref>
▲<ref name="Parpola144147">Parpola 2012, lk 144–147</ref>
<ref name="lQ4WL">Parpola 2012, lk 143</ref>
▲<ref name="Lang">[[Valter Lang]] (2014). Eestlaste juured Eestimaal. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', 7–8, lk 78–92.</ref>
<ref name="QXCbP">Näiteks Jaakko Häkkinen (2006). [http://www.elisanet.fi/alkupera/Uralic.html Studying the Uralic proto-language]; [[Merlijn de Smit]] (2004). [http://www.butterfliesandwheels.org/2004/a-paradigm-shift-in-finnish-linguistic-prehistory/ A ‘Paradigm Shift’ in Finnish Linguistic Prehistory]; [[Maarja Villandi]] (2010). [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15131/villandi_maarja_MA.pdf?sequence=1&isAllowed=y Ebateaduslikud teooriad ja alternatiivsed teaduslikud teooriad eesti keele suguluse kohta].</ref>
<ref name="US91t">Janhunen 2009, lk 73</ref>
106. rida:
* Petri Kallio (2015). [https://www.academia.edu/20252178/The_Language_Contact_Situation_in_Prehistoric_Northeastern_Europe The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe]. Kogumikus: [[Robert Mailhammer]], [[Theo Vennemann]] gen. Nierfeld, [[Birgit Anette Olsen]] (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages.
{{A-klassi artikkel}}▼
[[Kategooria:Uurali keeled|Uurali keeled]]
▲{{A-klassi artikkel}}
| |||