Redaktsioon: 27. november 2018, kell 23:01 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 800 muudatust P →‎Looming ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2019, kell 20:49 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
22. rida: }} '''Enn Roos''' ([[20. september]] [[1908]] [[Tambovi kubermang]] – [[15. juuli]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[skulptor]]. ▼ ▲'''Enn Roos''' ([[20. september]] [[1908]] [[Tambovi kubermang]] – [[15. juuli]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[skulptor]]. Ta kuulus 1939. aastast kunstiühingusse [[Pallas]] ja oli 1943. aastal [[Eesti Nõukogude Kunstnike Liit\|Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu]] üks asutajatest. ==Elukäik== Enn Roos asus vanematega Eestisse 1912. aastal. Lõpetas 1927. aastal [[Tallinna Peetri erakool]]i, õppis aastatel 1926–1928 [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is ja 1927–1928 [[Jaan Koort]]i ateljees. 1935. aastal astus [[Pallas (kunstikool)\|Pallase Kõrgemasse Kunstikooli]], mille lõpetas 1939. aastal [[skulptor]]ina. Ta mobiliseeriti 1941. aastal [[Punaarmee]]sse, tegutses aastatel 1942–1944 skulptorina [[Moskva]]s. Enn Roos töötas aastatel [[1947]]–[[1983]] [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut\|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] õppejõuna [[klaasehistöö]], [[keraamika]] ja [[skulptuur]]i kateedris.<ref>P. Ruuge, Meie saadikukandidaate. Skulptor Enn Roos - Õhtuleht, 15.03.1961</ref> Ta oli aastast [[1958]] [[professor]] ja aastatel 1962–1977 skulptuurikateedri juhataja. ==Looming== Enn Roos on loonud monumentaalskulptuuri ja arhitektuuriplastikat. Viljelenud vabaplastikat, modelleerides portreid, olulistikulisi kompositsioone, naisakte ning loomaskulptuure. Materjalidest eelistas ta [[pronks~~\|pronksi~~]]i kõrval ka [[glasuur\|mattglasuuriga]] [[~~Keraamika\|keraamikat~~keraamika]]t, [[šamott~~\|šamotti~~]]i, [[~~Terrakota\|terrakotat~~terrakota]]t ning hilisemal ajal ka polüestervaiku.<ref>Leo Gens, Enn Roos 70, Sirp ja Vasar, 22.09.1978</ref> [[1930. aastad\|1930. aastatel]] modelleeris hulgaliselt portreeskulptuure riigitegelastest, sh [[Jaan Poska]], [[August Rei]], [[Otto Tief]] ja [[Artur Sirk]]. Samas on Enn Roos ka joonistanud ja illustreerinud ajakirja [[Vallatu Magasin]] 1937 aasta nr 2 esikaane<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://erb.nlib.ee/?kid=13215188\|Pealkiri=Vallatu Magasin\|Väljaanne=ERB\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. Sõja ajal [[Moskva~~\|Moskvas~~]]s viibides võttis ta osa [[Suur Isamaasõda\|Suure Isamaasõja]] kunstinäitusest ning 1944. aastal toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u kunstinäitusest. Sellesse perioodi kuuluvad tema tööd "Eesti partisanid", "Isa ja poeg - rahvatasujad" ning "Granaadiheitja". Pärast sõda valmisid Enn Roosil mitmefiguurilised skulptuurigrupid ("Laulvad lapsed", "Akrobaadid"), portreed kultuuritegelastest ("[[Richard Sagrits]]", "[[Ants Laikmaa]]") ning hulgaliselt pisiplastikat ("Mängivad karud", "Lammas talledega" jt). Tema tuntumad monumentaalskulptuurid on [[Tõnismäe haljak]]ul asunud nn [[Tallinna vabastajate monument\|Tallinna vabastajate monumendi]] langetatud peaga sõduri pronksist kuju (nn [[pronkssõdur]]; nüüd [[Kaitseväe kalmistu]]l) ning [[Harjumägi\|Harjumäel]] asunud [[Viktor Kingissepp\|Viktor Kingissepa]] pronksfiguur (nüüd [[Eesti Ajaloomuuseum\|Ajaloomuuseumis]] [[Maarjamäe~~\|Maarjamäel~~]]l).<ref>F.Matt, Skulptor Enn Roos 60-aastane – Rahva Hääl, 20.04.1968 nr 221</ref> == Teosed == [[Pilt:karuhirvepargis.jpg\|~~thumb~~pisi\|Enn Roos. [[Karu (skulptuur Hirvepargis)\|Karu]]. [[Graniit]]. 1939.]] Tema tuntuim teos on nn [[pronkssõdur]] aastast [[1947]] (koostöö [[Arnold Alas~~\|Arnold Alasega~~]]ega). [[Karu (skulptuur Hirvepargis)\|Karu]]. 1939 [[Laulvad lapsed]]. 1947

Enn Roos: erinevus redaktsioonide vahel