Samuel Pufendorf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
[[Pilt:Samuel von Pufendorf.jpg|
'''Samuel Pufendorf''' (alates [[1684]] ''Samuel von Pufendorf'', alates [[1694]] [[vabahärra]]; [[8. jaanuar]] [[1632]] [[Dorfchemnitz]], [[Saksimaa]] – [[13. oktoober]] [[1694]] [[Berliin]]) oli saksa filosoof, ajaloolane, majandusteadlane ja poliitik.
9. rida:
Seejärel töötas vangist vabanenud Pufendorf [[Heidelbergi ülikool]]is, kus tema jaoks loodi maailma esimene loomu- ja rahvaste õiguste professuur. [[1670]]. aastal läks ta tööle [[Lundi ülikool]]i, kus jätkas viljakat õpetlastegevust. [[1672]]. aastal ilmus tema peateos ''De jure naturae et gentium libri octo'' ning [[1675]]. aastal selle lühendatud töötlus ''De officio hominis et civis''. Seal käsitles ta peamiselt rahvusvahelisi suhteid ja [[õiglane sõda|õiglase sõja]] teooriat. [[1677]]. aastal määrati ta Rootsi riigihistoriograafiks.
[[1688]]. aastal asus Pufendorf ka [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburg)|Friedrich Wilhelm]]i teenistusse, kuid too suri peagi tema poeg [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] täitis siiski isa lubaduse ja tegi temast ka Preisimaa riigihistoriograafi. Samas jätkus Pufendorfi karjäär ka Rootsis, kus ta 1694 ka vabahärra tiitli sai. Ent mõne aja pärast sai ta [[insult|insuldi]] ja suri mõned kuud pärast seda.
Pufendorf oli oma aja silmapaistvamaid poliitilisi filosoofe, kuid tema tähtsust on tihti alahinnatud, sest ta oli vastuolus mitmete teiste filosoofide, sealhulgas [[Gottfried Leibniz]]iga.
===Pufendorf loomuõigusest ja õiglasest sõjast===
[[
Oma loomuõiguseteooria loomisel lähtus Pufendorf Grotiuse ja Hobbesi vaadetest. Siiski ei nõustunud ta lõpuni kummagagi, sest pidas loomuõiguses algse autoriteedi andjaks Jumalat, kelle seadused ei lase sellel muutuda kõikide sõjaks kõigi vastu (nagu Hobbesi seisukoht oli). Siiski ei suuda inimesed enesesäilitamise soovist ja hirmust teiste ees loomuseisundis väga hästi koos eksisteerida (''imbecillitas'' - võimetus elada sotsiaalset elu), mistõttu nad peavad ametisse seadma suverääni, kes kehtestaks ühised seadused ja rakendaks karistusõigust. Õiglaseks sõjaks luges Pufendorf kaitsesõda, samuti karistussõda, kuid ainult juhul, kui karistus toimub konkreetselt karistajale tehtud kahju eest. Ennetavat sõda ja karistussõda loomuõiguse rikkumise eest pidas ta taunitavateks, sest need suurendaks lihtsalt inimkannatusi. Tema seisukohti selles osas oli tuntavalt mõjutanud [[Kolmekümneaastane sõda]].
28. rida:
[[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1632]]
[[Kategooria:
[[Kategooria:Valgustusajastu filosoofid]]
| |||