Ameerika Ühendriigid: erinevus redaktsioonide vahel

Ameerika Ühendriigid said alguse [[Kolmteist kolooniat|Briti kolmeteistkümne asumaa]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|iseseisvusdeklaratsioonist]], millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540  km ulatuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e [[Piedmont]]iga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]i osariigis ja lääne poole [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es.

Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]].

[[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on minimaalselt.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13  cm/km, lahe lähedal alla 10  cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]].

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10  °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus.

Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345  km³ (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000  km³ taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

[[rauamaak|Rauamaagi]] ülisuured varud paiknevad [[Ülemjärv]]e ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.

USA paikneb [[Põhja-Ameerika laam]], võttes enda alla 60% laamast. Ta on [[vanaaegkond|vanaaegkonna]], [[keskaegkond|keskaegkonna]] ja [[uusaegkond|uusaegkonna]] [[kurrutus]]e piirkonnas ja [[eelkambrium]]i [[pealiskord|pealiskorral]].

Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000  mm, Kaskaadides kohati kuni 6000  mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000–1200  mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: [[Kesktasandik]]u idaosas on see kuni 1000  mm, Kaljumäestiku idajalamil 300  mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500  mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000  mm.

Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779  km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726  km), [[Ohio-Allegheny]] (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102  km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus 2333  km).

Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] (82 414  km²; suurim sügavus 406 m), [[Huroni järv]] (59 596  km²; suurim sügavus 229 m), [[Michigani järv]] (58 016  km²; suurim sügavus 281 m), [[Erie järv]] (25 821  km²; suurim sügavus 64 m), [[Ontario järv]] (19 477  km²; suurim sügavus 237 m) ja [[Suur Soolajärv]] (4662  km²; suurim sügavus 7 m).

[[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|thumbpisi|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.]]

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku. <ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref>

|+ '''USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad'''<ref>Sketchbook USA. 08-21086-E-I.0 lk 79<small> Bureau of International Information Programs U.S. Department of State</small></ref>

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [[Virginia]]s [[Walter Raleigh]]' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. [[1607]]. aastal rajas sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)|Jamestown]]i – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [[Hollandi Vabariik#Hollandi koloniaalimpeerium|Holland]]i (aastast 1613) ja [[Uus-Rootsi|Rootsi]] asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [[Uus-Inglismaa]] ([[Massachusetts]], [[Connecticut]], [[Rhode Island]], [[New Hampshire]]); Kesk- ([[New York]], [[New Jersey]], [[Pennsylvania]], [[Delaware]]) ja Lõuna kolooniad (Virginia, [[Maryland]], [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]], [[Georgia]], kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti [[tubakakasvatus]]ega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

[[Uus-Inglismaa]] kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad [[puritaanid]]. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on "[[Mayflower]]"). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [[kveekerid|kveeker]] [[William Penn]]i juhitud [[Pennsylvania]].

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastast sõda]]. 1763. aasta [[Pariisi rahu (1763)|Pariisi rahu]] lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis [[Suurbritannia parlament]] vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim [[Vabaduse Pojad]]), boikoteeriti Briti kaupu ([[Bostoni teejoomine]]).

5. septembril [[1774]] tuli [[Philadelphia]]s kokku I [[Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. [[19. aprill]]il [[1775]] tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja ([[Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda]]) puhkemise.

[[10. mai]]l 1775 kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit [[George Washington]]i. [[4. juuli]]l 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon]]i, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.

[[Töötus|Töötute]] osakaal oli juunis 2011 9,2%.