Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Tänapäeval on Eesti [[Demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]]. Eesti territoorium on jagatud viieteistkümneks [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn [[Tallinn]]. 1,3 miljoni elanikuga on Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üks väiksema elanikkonnaga riike.

 

 

Eesti rahvastikust moodustavad enamiku (68,7%) [[eestlased]], suurimaks vähemusrahvuseks on [[venelased]] (25,1%).<ref name="UwjOX" />

{{vaata|Eesti esiajalugu}}

 

Eesti ala vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud [[Pulli asulakoht|Pulli asulakohast]] [[Pärnu]] lähedalt ja pärinevad umbes aastatest 9000–8550 eKr. Veidi hilisemad on [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]] ja [[Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht|Sindi-Lodjal]] olnud asulapaigad. Kunda Lammasmäe leiukoha järgi on kogu piirkonna [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]] (kestis kuni umbes aastani 5000 eKr) [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilist kultuuri]] nimetatud [[Kunda kultuur]]iks. Samas on tõenäoliseks peetud, et esimesed inimesed jõudsid kohale siiski varem, vahetult pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu (Eesti ala vabanes täielikult jääkattest umbes 10 500 aastat eKr) või isegi juba enne jääaega.<ref name="wu7i5" /><ref name="JckIy" />

 

[[Noorem rauaaeg|Noorema rauaaja]] (800 – 13. sajandi I pool) alguses hakkasid Eesti rannaalale retki tegema [[viikingid]]. Ida pool tekkis [[Vana-Vene]] riik (selle lagunemise järel jäid Eesti ala naabrusse [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigid]]), kust samuti lähtusid mitmed Eesti alale tehtud sõjakäigud. Nendega seoses mainitakse Skandinaavia [[saaga]]des, [[ruunikivi]]del ja muudes allikates ning Vene [[letopiss]]ides esmakordselt kirjasõnas Eesti ala. Kumbki jõud ilmselt püsivamat ülemvõimu Eesti alal kehtestada ei suutnud ja sageli ei soovinudki.<ref name="8C4KX" /><ref name="Selart26" /> Ainsa teadaoleva erandina rajas pärast võitu [[tšuudid]]e üle 1030. aasta paiku [[Tartu]]sse oma tugipunkti [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]]. Kiievi-Vene võimuperiood lõppes 1061. aastal, mil [[sossolid]] Tartu vallutasid.<ref name="vG8Sg" /> Sõjakäike toimus ka vastupidises suunas, muuhulgas on peetud tõenäoliseks eestlaste osalemist [[Rootsi]] kaubalinna [[Sigtuna]] rüüstamisel 1187. aastal.<ref name="Selart26" /><ref name="A0j1m" /> Kirjalikes allikates mainitakse muude praegust Eesti ala või selle osi tähistavate nimede hulgas ka nime "Eesti" varaseid kujusid, esmakordselt arvatavasti 11. sajandi Rootsi ruunikivil väljendiga ''i estlatum'' ("Eesti maadel").<ref name="YwzX9" />

 

[[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] (1050 – 13. sajandi I pool) muutus tõhusamaks maaharimistehnika (võeti kasutusele raudteraga [[harkader]], [[rangid]] hobuse rakendamiseks), hakati kasvatama [[rukis|talirukis]]t ja see võimaldas asustusel laieneda.<ref name="EF0Q3" /> 11. sajandil jäeti enamik senistest linnustest maha ja rajati uued, mis olid märksa suuremad ja tugevamini kindlustatud.<ref name="VuGgI" /> Linnused olid ühtlasi võimukeskused, kust kohalik eliit valitses ümbruskonna rahvastiku üle. Selliseid suuremal või vähemal määral iseseisvaid poliitilisi üksusi – [[linnusepiirkond]]i või [[muinaskihelkond]]i – oli Eesti alal 13. sajandi alguses kuni poolsada. 13. sajandi kirjalikud allikad mainivad ka suuremaid geograafilisi üksusi – [[muinasmaakond|maakondi]] ([[Ugandi]], [[Sakala]], [[Läänemaa]], [[Saaremaa]], [[Revala]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Virumaa]]) – mida on arvatud koosnevat kas omavahel liidu sõlminud kihelkondadest või peetud naaberaladest looduslikult ja keelelis-kultuuriliselt eristuvateks territooriumiteks.<ref name="lodk3" /><ref name="Q8zbD" /><ref name="dRsJH" />

 

{{vaata|Eesti keskaeg}}

{{vaata|Vana-Liivimaa}}

Pärast Eesti ristiusustamist moodustati 1224. aastal Ugandist ja sellest põhja poole jäänud kihelkondadest [[Tartu piiskopkond]] ning 1234. aastal osast Saaremaast ja Läänemaast (enne seda Riia piiskopi valduses) [[Saare-Lääne piiskopkond]]. Mõõgavendade ordule, mis 1236. aastal formeeriti ümber [[Liivi ordu]]ks, kuulus alates 1224. aastast Sakala, alates 1234. aastast osad Läänemaast ja Saaremaast ning alates 1238. aastast Järvamaa. Taani alluvusse jäänud Harjumaal, Revalas ning Virumaal (1227–1238 ordu valduses) moodustati [[1271]]. aastal [[Eestimaa hertsogkond]]. Osaliselt vanade muinaskihelkondade põhjal moodustati ligikaudu kaks korda suurem arv [[kirikukihelkond]]i.<ref name="9bLl0" /><ref name="r4caG" /><ref name="fZ57i" />

 

1700–1721 kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Eesti [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks.

 

1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis [[Eestimaa talurahvaseadused|uus talurahvaseadus]], millega senine [[pärisori|pärisorjast]] talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm.

 

Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeeritud Saksa vägede poolt]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. Bolševikud lootsid [[maailmarevolutsioon]]i kohesele puhkemisele.

 

Pärast [[Punaarmee]] kaotusi 1919. aastal [[Narva lahing (1919)|Narva]], [[Paju lahing|Paju]] ja [[Krivasoo lahing]]utes tunnustas Venemaa [[Tartu rahu]]ga 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariiki, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa riigipiir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti septembris [[1921]] vastu [[Rahvasteliit]]u.

 

Senine mõisatel põhinenud suurpõllumajandus likvideeriti [[1919. aasta maareform]]iga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, näiteks peekon, piimasaadused, munad; riik soodustas [[põlevkivi]] ja selle saaduste, sealhulgas [[bensiin]]i tootmist ja eksporti.

 

 

1930. aastate algul saavutas mõju [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] liikumine. Liikumine suleti esimest korda [[1933]]. aastal [[Jaan Tõnisson]]i valitsuse{{lisa viide}} ja [[1934]]. aastal [[Konstantin Päts]]i poolt. [[1934]] korraldasid Konstantin Päts ja [[Johan Laidoner]] [[riigipööre|riigipöörde]], kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas [[vaikiv ajastu]]. Moodustati kutsealaseid omavalitsusi. 1938. aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uus põhiseadus]].

See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui [[22. juuni]]l [[1941]] puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus [[Metsavennad|metsavendade]] tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas [[Suvesõda]]. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna suurem osa eestlastest nägi sakslastes bolševistlikust hirmuvalitsusest vabastajaid.

 

Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 1941–1944 vabatahtlikena [[Wehrmacht|Saksa sõjaväkke]] ja [[Relva-SS]]-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu.

 

2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] koosseisu. Nende organisatsioonidega liitumine oli varasema kümnendi põhieesmärgiks [[Eesti välispoliitika]]s.

 

 

[[Pilt:ESTCube orbiidil 2.jpg|pisi|2008. aastal alanud [[Eesti tudengisatelliidi programm]] viis 2013. aastal esimese Eestis loodud [[tehiskaaslane|tehiskaaslase]] orbiidile saatmiseni. Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist [[ESTCube-1]] Maa orbiidil]]

2005. aastal sai peaministriks [[Andrus Ansip]], kes püsis sellel kohal 2014. aastani. 2006. aastal valiti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].

 

Aprillis [[2007]] korraldasid [[Eesti venelased]] [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiööd|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. Toimusid [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|Eesti vastased küberrünnakud]].

 

 

== Asend ==

Eesti asub [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldal. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut.

 

=== Piir ===

{{Vaata|Eesti piir}}

 

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.

{{Vaata|Eesti kultuur}}

 

=== Film ===

{{Vaata|Eesti filmikunst|Eesti filmide loend}}

=== Kirjandus ===

{{Vaata|Eesti kirjandus}}

 

[[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]", toetudes sealjuures teiste [[estofiil]]ide, [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmete (sealhulgas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Georg Julius von Schultz]]i) tööle, [[eesti rahvalaul]]udele ning [[Garlieb Merkel]]i ja [[James Macpherson]]i proosapoeemidele.<ref name="665zi" />

[[1869]]. aastal toimus Tartus [[Johann Voldemar Jannsen|Janseni]] algatusel [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]]. Selle kavas olid ka kaks eesti helilooja laulu, [[Aleksander Kunileid]]i "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja "[[Sind surmani]]". Kunileid oli muusikalise hariduse omandanud [[Cimze seminar]]ist, kust võrsusid esimesed eesti kultuuritegelased. 19. sajandi teises pooles tekkis ka arvukalt laulu- ja mänguseltse ning esimesi orkestreid.

 

 

Seoses Nõukogude okupatsiooniga lahkusid paljud muusikud läände, mõned hukkusid ja osa sattud põlu alla. Tunduvalt muutusid ootused muusikaloomingule. Eesti muusika areng taastus 1950. aastatel, kui hakkas esile tõusma uus põlvkond, kelle sekka kuulusid [[Gustav Ernesaks]], [[Ester Mägi]], [[Eino Tamberg]], [[Veljo Tormis]], [[Arvo Pärt]], [[Kuldar Sink]] jt. Lauljatest kogusid tuntust [[Georg Ots]] ja [[Tiit Kuusik]].

 

| style="text-align:right"|7||– sh [[looduslik rohumaa]]|| style="text-align:right" |249 400|| style="text-align:right" |5,50

|-

|-

| style="text-align:right"|9||[[Siseveed]]||style="text-align:right"|71 500|| style="text-align:right" |1,58

|-

|-

|-

|-

|-

| style="text-align:right"|14||[[Karjäär (mäendus)|Karjäärid]]||style="text-align:right"|22 100|| style="text-align:right" |0,49

Koos soometsadega on soode pindala 1 009 101 ha, mis moodustab 22,3% Eesti maismaa pindalast<ref name="M2p5l" />.

 

 

=== Veestik ===

{{Vaata|Eesti veestik}}

 

 

 

 

===Kliima===

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Tänu Atlandi ookeani ja [[Golfi hoovus]]e mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.

 

 

 

Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni.

Eesti [[floora]] on tänu [[Eesti mullastik|kohaliku mullastiku]] mitmekesisusele ja klimaatiliste tingimuste erinevusele suhteliselt liigirikas. [[Elurikkus]]e kasvule on kaasa aidanud ka pikaajaline inimmõju, mille tulemusena on [[Pärismaine elustik|pärismaisest elustikust]] kujunenud ka [[pärandkooslus]]ed.

 

 

<gallery>

=== Loomastik ===

{{vaata|Eesti loomastik}}

 

==Riigikord==

 

Eesti on [[parlamentaarne vabariik]], kus [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]] teostab [[parlament]] [[Riigikogu]], millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant [[Eesti president|presidendi]].

Võim on jagatud kolmeks haruks:

*[[Seadusandlik võim|Seadusandlik]]: [[Riigikogu]] võtab vastu [[seadus]]i ja otsuseid, kuulutab [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul välja sõjaseisukorra, [[mobilisatsioon]]i ja demobilisatsiooni, võtab vastu [[riigieelarve]], esineb [[avaldus]]te ja [[deklaratsioon]]idega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi.

[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahva ja eluruumide loendus]]e esialgsetel andmetel elas Eestis 2011. aasta lõpus püsivalt 1 294 236 inimest.<ref name="VRfL1" /> 1. jaanuaril 2012 elas Eestis arvestuslikult 1 316 500 inimest<ref name="kQMXA" /> ja 1. jaanuaril 2011 1 320 976 inimest<ref name="pohinaitajad" />. 1. jaanuaril 2010 oli Eesti elanikke 1 322 845 (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1. jaanuaril 2008 olid samad näitajad 1 325 408 ja 1 340 935 <ref name="j3u04" />.

 

 

 

 

2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 [[Eesti linnad|linna]], 10 [[Eesti alevite loend|alevit]], 177 [[Eesti alevike loend|alevikku]] ja 4437 [[Eesti külade loend|küla]]<ref name="OF6tS" />.

[[Riigikeel]] on [[eesti keel]]. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

 

 

Lõuna-Eestis räägitakse [[võru keel]]t, mida vahel peetakse [[Lõunaeesti murded|eesti keele murdeks]], vahel eraldiseisvaks keeleks. Nii varasemate hinnangute kui 2011. aasta rahvaloenduse järgi on Eestis üle 70 000 võru ja üle 10 000 seto keele oskaja; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem.<ref name="NNdTA" />

Eesti 2013. aasta [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]] tulud olid 7,61 miljardit eurot ja kulud 7,74 miljardit eurot. Suurim maksulaekumine saadi [[sotsiaalmaks]]ust (2,07 mld €) ja [[käibemaks]]ust (1,55 mld €).<ref name="dxZtU" />

 

 

=== Energeetika ===

Eesti transporditaristu moodustavad geograafilisest asukohast tingituna: [[Eesti sadamate loend|Eesti sadamad]], [[põhimaantee]]devõrk ja transiitkaupade transpordi kindlustavad [[Eesti Raudtee]] ning vähesel määral [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|lennujaamad]].

 

 

 

Eesti ja ühtlasi terve Baltikumi suurim sadamaoperaator on riigiettevõte [[Tallinna Sadam|AS Tallinna Sadam]].

==Tervishoid==

{{Vaata|Eesti tervishoiusüsteem}}

 

 

Rahvatervise valdkonnas on peamised osapooled riigi tasandil Sotsiaalministeerium (rahvatervise osakond), [[Tervisekaitseinspektsioon]], [[Tervise Arengu Instituut]], [[Eesti Haigekassa]], [[Tööinspektsioon]], [[Keskkonnainspektsioon]], [[Tervishoiuamet]] ja [[Keskkonnaministeerium]].

 

 

 

 

== Sport ==