Vikipeedia

Ukraina: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine using AWB
34. rida:
| märkused =
}}
'''Ukraina''' on riik [[Ida-Euroopa]]s, [[Must meri|Mustast merest]] ja [[Aasovi meri|Aasovi merest]] põhja pool. Ukraina piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628  km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).{{lisa viide}}
 
2001. aastal elas Ukrainas üle 48,4 miljoni inimese, 2012. aasta 1. septembril Ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058. Rahvaarvult on Ukraina 29. riik maailmas.{{lisa viide}}
50. rida:
== Loodus ==
=== Pinnamood ===
[[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|leftvasakul|[[Ida-Karpaadid]].]]
Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]].
 
58. rida:
 
=== Veestik ===
Ukraina lõunapiiriks on 2782  km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54  km ulatuses [[Doonau]].
 
=== Floora ===
67. rida:
=== Fauna ===
 
Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub 4 liiki [[delfiin]]e.
 
19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t.
134. rida:
|}
 
Pärast NSV Liidu lagunemist on [[Ukraina]] ja [[Venemaa Föderatsioon]] vaielnud [[Sevastoopol]]i linna ja [[Krimmi poolsaar]]e (endise NSV Liidu [[Musta mere laevastik]]u tugibaasi) kuuluvuse üle. Varem Venemaale kuulunud Krimmi andis 1954. aastal Ukrainale üle Nikita Hruštšov. 1991. aasta detsembris hääletati Krimmis Ukraina iseseisvuse poolt, kuid juba 1992. aastal algatasid kohalikud venelased kampaania Krimmi tagastamiseks Venemaale. 1997. aastal sõlmitud [[Vene-Ukraina sõpruse, koostöö ja partnerluse leping]]uga tunnustas Venemaa Ukraina piire ja territoriaalset puutumatust, ent ka pärast seda on Vene poliitikud korranud nõudmisi Krimmi üleandmiseks Venemaale.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" />
 
===Ajaloolised piirkonnad===
212. rida:
Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il.
 
[[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta).
 
Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivnat 1 USA dollari eest ja 2014. aastal juba 12 grivnat 1 USA dollarile.
236. rida:
[[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132).]]
{{vaata|Ukraina ajalugu}}
Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi Suurvürstiriik|Suurvürstiriik]], 9. sajandil. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]].
 
Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga; aastatel [[1471]]–[[1654]], kuulus Ukraina koos [[Valgevene]]ga Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]] riiki.
244. rida:
1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal alustas iseseisvussõda Ukraina hetman (1687–1709) [[Ivan Mazepa]], kes sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast.
 
[[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariiki]]i, kuid Ukrainas toimunud Saksa okupatsiooni, Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel.
 
1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi koosseisus olnud Ukraina alad ja moodustati [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus [[Ukraina NSV]].
272. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref>▼
<ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref>▼
<ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref>
<ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref>
▲<ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref>
<ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)]aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref>▼
▲<ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref>
<ref name="T4ESD">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |title=100 дней «народных республик». Говорят цифры |publisher=UNIAN |date=23. august 2014 |accessdate=23. august 2014 |first1=Juri |last1=Smirnov}}</ref>▼
▲<ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref>
▲<ref name="T4ESD">{{Cite webNetiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |titlePealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |publisherVäljaandja=UNIAN |dateAeg=23. august 2014 |accessdateKasutatud=23. august 2014 |first1Eesnimi=Juri |last1Perekonnanimi=Smirnov}}</ref>
}}
 
295. rida:
 
[[Kategooria:Riigid]]
[[CategoryKategooria:Ukraina| Ukraina]]
[[CategoryKategooria:Euroopa maad]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina"