Redaktsioon: 11. jaanuar 2018, kell 10:22 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 20:19 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Nikolay Przhevalsky photoportrait and signature.jpg\|~~thumb~~pisi\|Nikolai Prževalski.]]▼ ▲[[Pilt:Nikolay Przhevalsky photoportrait and signature.jpg\|thumb\|Nikolai Prževalski.]] '''Nikolai Mihhailovitš Prževalski''' ([[vene keel]]es ''Николай Михайлович Пржевальский''; [[12. aprill]] ([[vkj]] 31. märts) [[1839]] Kimborovo, [[Smolenski kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[1. november]] (vkj 20. oktoober) [[1888]] [[Karakol]], [[Kõrgõzstan]] ) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane, maadeavastaja ning [[geograaf]]. 8. rida ⟶ 7. rida: [[1867]]–[[1869]] tegi Prževalski ekspeditsiooni [[Siber\|Ida-Siberisse]], kus uuris [[Ussuuri jõgi\|Ussuuri jõe]] valgala. [[1870]]–[[1873]] oli ta uurimisretkel [[Mongoolia~~\|Mongoolias~~]]s, [[Hiina~~\|Hiinas~~]]s ja [[Tiibet~~\|Tiibetis~~]]is. 11 000 [[verst\|versta pikkuse]] teekonna käigus mööda [[Mongoolia kõrgustik]]ku jõudis Prževalski [[Jangtse]] jõeni. Toiduainete puuduse tõttu oli ta sunnitud ekspeditsiooni katkestama ja tagasi pöörduma. Tagasiteel ületas {{kas\|esimese teadaoleva eurooplasena [[Gobi kõrb]]e}}. Kui ta läks tagasi Peterburi, võeti ta pealinnas vastu suurte austusavaldustega, keiser andis talle [[kindralmajor]]i auastme, Peterburi linnaduuma kuulutas ta linna [[aukodanik]]uks ning määras talle selle aja kohta suure pensioni 1800 rubla. [[1876]]–[[1877]] reisis ta [[Türkmenistan\|Ida-Türkmenistanis]] mööda [[Tian Shan]]i mäeahelikku. Ta külastas [[Lop Nur]]i järve, kus polnud teadaolevalt käinud pärast [[Marco Polo]]t ükski eurooplane. Prževalski asus peatselt taas Aasia-ekspeditsioonile. [[21. märts]]il [[1879]] jõudis ta ~~[[Tiibet]]isse~~Tiibetisse, läbides [[Gobi kõrb]]e äärse [[Džungaaria kõrb]]e. Reisi sihtmärgi [[Lhasa]]ni jäi 260  km, kuid kohalikud võimud ei andnud piirkonna läbimise luba. Selle ekspeditsiooni käigus püüti kinni ka [[Prževalski hobune\|Prževalski hobuse]] eellane. [[1883]]. aastal asus Prževalski uuesti uurimisretkele. Reisi alustati Urgast ([[Ulaanbaatar]]) Gobi suunas ning ekspeditsioon jõudis [[Huang He]]ni. Seejärel mindi kuni ~~[[Tiibet]]i~~Tiibeti põhjamägedeni. Nikolai Prževalski kavatses [[1888]]. aastal minna uuele ekspeditsioonile, seekord juba riigi rahastusel (80 000 rubla), kuid haigestus ~~[[Karakol]]i~~Karakoli jõudnult [[tüüfus~~\|tüüfusse~~]]se ja suri. Vastavalt tema soovile maeti ta tänapäeva ~~[[Kõrgõzstan]]i~~Kõrgõzstani territooriumil asuva [[Õsõk-Köl]]i järve äärde, talle kättesaamatuks jäänud Tiibeti lähedale.<ref>[http://ynik.info/2008/09/22/na_puti_k_lkhase.html На пути к Лхасе]</ref>. == Tegevus kindralstaabi ohvitserina == Vaatamata oma näilisele sõltumatusele oli Nikolai Prževalski siiski Venemaa keisririigi sõjaväelane ja kuigi tema varasema sõjaväelise teenistuse kohta on andmeid vähe, oli ta lõpetanud Venemaa kõrgeima sõjaväelise õppeasutuse [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]] ning teenis Kindralstaabi Aasia osakonnas, tema otsene ülem oli osakonna juht A. Kuropatkin. Lisaks Nikolai Prževalski ekspeditsioonide tulemuste [[geograafia~~\|geograafiaalasele~~]]alasele tähtsusele pakkusid need huvi ka [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] sõjaväeametkondadele [[topograafia\|topograafiliste]] kaartide koostamiseks. Prževalski esitas oma reisidest kaks ettekannet: ühe [[Keiserlik Vene Geograafiaselts\|Keiserlikule Vene Geograafiaseltsile]] ja teise Venemaa sõjaväe kindralstaabile<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=4933 Пржевальский – гений разведки]</ref>. 44. rida ⟶ 43. rida: [[Kategooria:Venemaa maadeavastajad]] [[Kategooria:Venemaa geograafid]] [[Kategooria:~~sündinud~~Sündinud 1839]] [[Kategooria:~~surnud~~Surnud 1888]]

Nikolai Prževalski: erinevus redaktsioonide vahel