Wilhelm Röntgen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetasin |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{ Teadlane
| pilt =
| pildiallkiri = Wilhelm Conrad Röntgen
| sündinud = [[27. märts]] [[1845]]
17. rida:
| märkused =
}}
'''Wilhelm Conrad Röntgen''' ([[27. märts]] [[1845]] [[Lennep]], [[Nordrhein-Westfalen]] – [[10. veebruar]] [[1923]] [[München]]) oli saksa füüsik. Ta avastas [[1895]]. aastal [[röntgenikiirgus
Tema järgi on nimetatud keemiline element [[röntgeenium]] ja mõõtühik [[röntgen]].
==Elukäik==
Wilhelm Conrad Röntgen sündis Lennepi (tänapäevase nimega [[Remscheid]]i) linnas. Ta oli peres ainus laps, isa oli kaupmees. Esmase hariduse sai ta Martinus von Dormi erakoolis.
Teda köitis [[füüsika]], mistõttu läks ta õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas [[Gießen]]is.
Perioodil [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, hiljem, aastal [[1874]], läks ta koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
Juba [[1879]]. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks.
Aastal [[1900]] sai temast [[Müncheni Ülikool]]i füüsikakateedri juht, mis oli ka tema viimane töökoht. Hiljem pidi ta oma vanuse tõttu õppetooli üle andma nooremale füüsikule. Wilhelm Conrad Röntgen tegeles tööga elu lõpuni.
37. rida:
==Karjäär==
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris [[magnetism]]i. Hiljem oli nendest uuringutest kasu [[Hendrik Lorentz
==Kiirte avastamine==
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu katooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis ligidal vedelesid, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama.
Järgnevate uurimuste põhjal Röntgen järeldas, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, mille ta nimetas X-kiirguseks. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodkiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, mis tekitas intensiivse X-kiirte voo.
Tänu torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem hakati neid kiiri nimetama röntgenikiirteks.
Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude läbipaistmatute materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenipildid.
66. rida:
{{NobelFüüsika}}
{{DEFAULTSORT:Röntgen, Wilhelm Conrad}}
[[Kategooria:Saksamaa füüsikud]]
| |||