Vikipeedia

Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P teisend (bioloogia)
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Kanada kuusk
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = LR/lc
| seisundi_süsteem = iucn2.3
14. rida:
| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''
| perekond = [[Kuusk]] ''Picea''
| liik = [[Kanada kuusk]]
| alamliik =
| binaarne = ''Picea glauca''
52. rida:
=== Hübriidid ===
 
Kanada kuusk annab levila kattumispiirkonnas looduslikke [[hübriid]]e teiste kuuseliikidega. '''Lutzi kuusk''' (''Picea × lutzii'') on kanada ja [[sitka kuusk|sitka kuuse]] hübriid, mis esineb [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ranniku lähedal Alaska kaguosas ja [[Briti Columbia]] loodeosas.
 
Hübriidid [[Engelmanni kuusk|Engelmanni kuusega]] kasvavad Briti Columbiast [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargini]] ja [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] idaosani. Engelmanni kuusk kasvab levilate kattumispiirkonnas suurematel kõrgustel kui kanada kuusk ja hübriidid esinevad peamiselt nendevahelistel nõlvadel. Hübriide [[must kuusk|musta kuusega]] on täheldatud üsna harva.<ref name="fed2" />
 
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Picea glauca foliagecones.jpg|pisi|leftvasakul|Okkad ja käbid]]
Põhiteisendi puud kasvavad tavaliselt 20–25 (35) m kõrguseks, alberta kuusk võib kasvada kuni 50 m kõrguseks.<ref name="dendro" />
 
Puude eluiga on tavaliselt kuni 200 aastat<ref name="fed2" />, kuid nad võivad elada ka üle 600 aasta vanuseks<ref name="conifers" />. Vanimad puud kasvavad karmides ilmastiku- ja pinnaseoludes [[polaarjoon]]e lähedal.<ref name="fed1" />
 
[[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on karmi kliimaga põhjapiirkondades 15–42, paremates kasvukohtades 60–90 &nbsp;cm. Täiskasvanud puude tüve koor on üsna õhuke (tavaliselt vähem kui 8 &nbsp;cm), kestendav või sile ja helehallikaspruun.<ref name="fed2" />
 
[[Juur]]estik on tavaliselt maapinna lähedal, ulatudes keskmiselt 90–120 &nbsp;cm sügavusele. Sügavamas mullas võib [[peajuur]] või ankurdavad [[külgjuur]]ed ulatuda ka 3 m sügavusele, sellisel juhul on kanada kuusk küllaltki tormikindel.<ref name="fed2" />
 
[[Võra]] on tiheda ja kuhikja, sageli ebasümmeetrilise kujuga, rohkete käbidega.<ref name="dendro" />
70. rida:
[[Võrse]]d on valkjas- või hallikaskollased kuni punakaspruunid ja karvadeta.<ref name="dendro" />
 
[[Okas|Okkad]] on tömbid, 0,8–1,8 &nbsp;cm pikkused, sinakasrohelised, pisut kõverdunud ja neljatahulised ning püsivad võrsetel 5–7 (10) aastat.<ref name="dendro" />
 
[[Pung]]ad on helepruunid, vaiguta, ümarad, kuni 6 &nbsp;mm pikkused ja puhkevad varakevadel.<ref name="kuused" />
 
[[Käbi]]d on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1–1,5 &nbsp;cm, noorelt helerohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused on tervete servadega, kumerad<ref name="dendro" />. Avanenud soomustega käbid on kuni 2,5 &nbsp;cm laiad. Käbil on õhukesed ümarad siledad painduvad soomused, mis on kuni 1,5 &nbsp;cm pikad.
 
[[Seeme|Seemned]] valmivad 4–6 kuud pärast [[tolmlemine|tolmlemist]]. Ühes käbis on 32–130 seemet<ref name="fed1" />. Seemned on väikesed, 2–3 &nbsp;mm pikad, pruunid, 5–8 &nbsp;mm pikkuste helepruunide tiivakestega. Seemne mass on vahemikus 1,1–3,2 &nbsp;mg ja 1 &nbsp;kg sisaldab umbes 500 tuhat seemet.<ref name="fed1" />
 
== Paljunemine ja kasv ==
[[Pilt:Picea glauca seeds pigl 001 php.jpg|pisi|leftvasakul|Seemned]]
Kanada kuusk on [[ühekojalisus|ühekojaline]] puu ja paljuneb [[tuul]]e abil peamiselt seemnetega. Äärmuslikus kliimas Põhja-Kanadas ja Alaskal võivad puud ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] alumiste okste juurdumisega. Puu õitseb [[mai]]st kuni [[juuli]]ni, sõltuvalt geograafilisest asukohast. Emasõisikud on väikesed. Kanada kuusk hakkab käbisid kandma varakult, 10–15 aasta vanuselt. Esialgu on käbisid vähe, rikkalikult kannavad kanada kuused käbisid puistus alates 30 aasta vanuselt. Sõltuvalt kasvukohast esinevad head käbiaastad 2–6 (10) aasta järel, käbide arv ühel puul on siis 8 000–12 000.<ref name="fed1" /> Seemned langevad enamasti kuni 90 m kaugusele puust, kuid võivad tugeva tuulega kanduda kuni 400 m kaugusele. Seemneid aitavad levitada ka nendest toituvad linnud ja loomad. Kõige rohkem kogub seemneid [[ameerika punaorav]], kes võib heal seemneaastal korjata kuni 90% valminud seemnetest. Seemnete idanevus on 50–70% ja nad võivad idaneda 1–2 aasta jooksul. [[Seemik]]ud kasvavad kõige paremini täisvalguses, kuid taluvad ka mitme aasta jooksul varjus kasvamist. Esimese [[kasvuperiood]]i lõpuks on nad tavaliselt 2,5 &nbsp;cm kõrgused, 4–6 aasta vanused puud on tavaliselt kuni 50 &nbsp;cm kõrgused.<ref name="fed2" />
 
== Levila ja ökoloogia ==
86. rida:
Kanada kuuse levila ulatub [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini. Isoleeritud asurkond kasvab [[Black Hills]]i mägedes [[Lõuna-Dakota]]s ja [[Wyoming]]is, kus puud kasvavad suurtel kõrgustel või jahedates [[kanjon]]ipõhjades.<ref name="fed2" />
 
Põhjas [[Mackenzie]] [[delta]]s ulatub kanada kuuse levila [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]] laiusel 69°. Tema levila ulatub [[Põhja-Ameerika]]s kaugemale põhja kui ühelgi teisel puuliigil. Tema levila põhjapiir langeb enam-vähem kokku juuli +10 &nbsp;°C [[isoterm]]iga. Levila lõunapiir langeb [[Suur järvistu|Suure järvistu]] kandis enam-vähem kokku juuli +18 &nbsp;°C isotermiga, aga [[preeriaprovints]]ides (Põhja-Ameerika idaosas) jääb sellest isotermist põhja poole.<ref name="fed1" />
 
Levila põhjaosas kasvavad laialdased kanada kuuse metsad peamiselt jõgede madalikel, lammidel, [[terrass (geoloogia)|terrassidel]] ja soojadel lõunasse avatud mäenõlvadel. Briti Columbias ja Albertas on kanada kuused levinud peamiselt 760–1520 m kõrgusel mägedes.<ref name="fed1" /> Levila idaosas esineb kanada kuuske rohkem segametsades.<ref name="fed2" />
94. rida:
=== Kliima ===
 
Kuna kanada kuusk kasvab väga suurel maa-alal, siis varieerub [[kliima]] samuti suures ulatuses. Levila põhjapiiril on miinimumtemperatuurid kuni –54 &nbsp;°C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid kuni +43 &nbsp;°C. Kasvupiirkondade keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 1270 &nbsp;mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 &nbsp;mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa Alaskast). [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180 päevast USA [[Maine]]'i osariigis kuni 20 päevani Põhja-Kanadas. Keskmine vegetatsiooniperioodi pikkus on 60 päeva.<ref name="fed1" /> Puu talub talvel külma kuni –40...–46 &nbsp;°C.<ref name="hardiness" />
 
=== Kasvupinnas ===
100. rida:
Kanada kuusk kasvab väga erinevatel [[muld]]adel, mis on moodustunud [[liustikusete|liustiku-]], [[järvesete|järve-]], [[meresete|mere-]] ja [[jõesete]]test. Setted on tekkinud [[eelkambrium]]ist kuni [[kainosoikum]]ini. [[Lähtekivim (mullateadus)|Lähtekivimitest]] on esindatud [[graniit]], [[gneiss]], [[settekivim]]id, [[kildad]] ja [[konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]]. Puud kasvad nii [[happeline keskkond|happelistel]] kui [[aluseline keskkond|aluselistel]] muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Mullad on peamiselt [[leetumine|leetunud]]. Kanada kuusk ei talu kasvukohas seisvat vett.<ref name="fed1" />
 
[[Alusmets]]as domineerivad mitmesugused [[lehtsammal|lehtsamblad]] ja mõnikord [[turbasammal]]. Levila põhjaosas moodustavad samblad ja selle all olev muld kokku 25–46 &nbsp;cm paksuse kihi.<ref name="fed1" />
 
=== Kaasliigid ===
[[Pilt:Tamarack-Lodgepole.jpg|pisi|leftvasakul|Kanada kuused koos lehistega]]
Kanada kuusk moodustab puhtpuistuid või domineerib [[segamets]]ades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[punane kuusk]] (''Picea rubens''), [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[palsampappel]] (''Populus balsamifera''), [[ameerika lehis]] (''Larix laricina''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta'').<ref name="fed1" />
 
124. rida:
|-
| [[Tihedus]], õhukuiv puit
| align="center"| 403 &nbsp;kg/m³
|-
| [[Erikaal]], õhukuiv puit
155. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="StsJz">{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Picea glauca|aasta=1998|ID=42323|IUCN_aasta=2010}}</ref>▼
<ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648226| Pealkiri = Conifer database: "''Picea glauca''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picgla/all.html| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987</ref>
<ref name="conifers">{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/Picea_glauca.php| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bonsaifed1">{{netiviide | URL = http://www.chinesebonsaigardenna.comfs.fed.us/dwarf-alberta-spruce-bonsai-treespfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm| Pealkiri = "Dwarf AlbertaWhite Spruce Bonsai Tree"| Väljaanne = www.chinesebonsaigardenna.fs.fed.comus| Kasutatud = 1711.0610.20112010| Keel = inglise}}</ref>▼
<ref name="kuused">V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961</ref>
<ref name="trainor">{{netiviide | URL = http://www.forestguild.org/publications/forest_wisdom/Wisdom16.pdf| Pealkiri = "Meeting Alaska’s Fire Science and Climate Information Needs for Forest Managers"| Autor = Sarah Trainor| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Forest Wisdom| Aeg = 2010| Koht = Santa Fe, NM| Väljaandja = Forestry Guild| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>▼
<ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.</ref>
<ref name="fed1bonsai">{{netiviide | URL = http://www.nachinesebonsaigarden.fs.fed.uscom/spfodwarf-alberta-spruce-bonsai-tree/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm| Pealkiri = "WhiteDwarf Alberta Spruce Bonsai Tree"| Väljaanne = www.na.fs.fedchinesebonsaigarden.uscom| Kasutatud = 1117.1006.20102011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="trainor">{{netiviide | URL = http://www.forestguild.org/publications/forest_wisdom/Wisdom16.pdf| Pealkiri = "Meeting Alaska’s Fire Science and Climate Information Needs for Forest Managers"| Autor = Sarah Trainor| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Forest Wisdom| Aeg = 2010| Koht = Santa Fe, NM| Väljaandja = Forestry Guild| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="bonsai">{{netiviide | URL = http://www.chinesebonsaigarden.com/dwarf-alberta-spruce-bonsai-tree/| Pealkiri = "Dwarf Alberta Spruce Bonsai Tree"| Väljaanne = www.chinesebonsaigarden.com| Kasutatud = 17.06.2011| Keel = inglise}}</ref>
▲<ref name="StsJz">{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Picea glauca|aasta=1998|ID=42323|IUCN_aasta=2010}}</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kanada_kuusk"