Balfouri mänd: erinevus redaktsioonide vahel

| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}

| liik = [[Balfouri mänd]]

[[Võra]] on koonilise kuni ebakorrapärase kujuga<ref name=conifers/>. Tüvi on sirge või kaldu, [[korp]] on üsna paks (5–8 &nbsp;cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline<ref name=conifers/>. [[Oks]]ad on kõverad ja võivad olla suunatud nii alla kui üles.

[[Pung]]ad on munaja-koonusja kujuga, tuhmilt punakaspruunid, [[vaik|vaigused]], 8–10 &nbsp;mm pikkused. Noored [[võrse]]d on punakaspruunid, siledad või nõrgalt karvased, hiljem muutuvad hallikaks ja siledaks.<ref name=conifers/> Noored võrsed meenutavad väga [[metsosi|metsosja]].

[[Okas|Okkad]] on viiekaupa kimbus, 1½–4 &nbsp;cm pikad, ülespoole kõverdunud, sinakas- või kollakasrohelised, terava kuni tömpja tipuga, püsivad võrsetel 10–30 aastat.<ref name=conifers/> Okaste alumisel küljel on selgesti näha valged [[õhulõhe]]d.

[[Isasõis]]ikud on punased, ellipsoidsed, umbes 6–10 &nbsp;mm pikad<ref name=conifers/>. Emas[[käbi]]d on sümmeetrilised, [[silinder]]jad, 6–9 (11) cm pikkused, noorelt purpurjad, valminult punakaspruunid<ref name=conifers/>. Käbid valmivad üle aasta, puistavad seemned tuulde ja pärast seda kohe varisevad. [[Seeme|Seemned]] on ellipsoidsed kuni munajad, 5–10 &nbsp;mm pikad, kahvatupruunid, punaste triipudega, 10–12 &nbsp;mm pikkuse tiivakesega<ref name=conifers/>. Seemne keskmine mass on 27 &nbsp;mg<ref name=conifers/>.

Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad üksteisest umbes 480 &nbsp;km kaugusel.

| Seemnete suurus || 7–8 &nbsp;mm || 9–10 &nbsp;mm

[[Pilt:Pinus balfouriana cwsteeds.jpg|pisi|leftvasakul|Balfouri männid Sierra Nevada nõlvadel]]

Lõunapoolse alamliigi ''austrina'' levila paikneb Sierra Nevada kuivematel idanõlvadel 2700–3000 m kõrgusel üle merepinna. [[Kliima]] on seal talvel külm ning suvel kuiv ja soe. Keskmine sademete hulk aastas on 500–750 &nbsp;mm. Kasvukohad paiknevad kuni 55% kaldega mäenõlvadel. Sellistel kõrgustel on sagedased kahjustused, mida põhjustavad jää ja liivatormid. Enamasti kasvab ta põhjasuunalistel nõlvadel sõmeratel [[muld]]adel, mille [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] on [[graniit]].<ref name=fed2/>

Põhjapoolse alamliigi ''balfouriana'' levila asub Klamathi mägede nõlvadel 2100–2500 m üle merepinna. Kliimat mõjutab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lähedus, keskmine sademete hulk aastas on 1250–1750 &nbsp;mm. Kuna Klamathi mägedes pole palju kõrgemaid mäetippe, siis on levila tippude vahel hajutatud. Kasvupinnaste lähtekivimiteks on [[gabro]], [[granodioriit]], [[kildad]], [[lubjakivi]] ja kõige levinum on [[Serpentiin (mineraal)|serpentiin]]. Serpentiinist tekkinud muldadel moodustab Balfouri mänd peaaegu [[puhaspuistu]]id, kuna teised puuliigid taluvad neid muldasid vähem (välja arvatud [[Jeffrey mänd]]). Serpentiinmuldadel kasvab ta enamikul mäenõlvadel, [[org]]ude põhjas ja [[järv]]ede madalikel. Teistel mullatüüpidel esineb Balfouri mänd üksikute mõnesajaliste puurühmadena mäetippudel või järskudel lääne- ja lõunanõlvadel, mille kalle on 15–32%.<ref name=fed2/>

Balfouri mänd talub külma −23...–29 &nbsp;°C.<ref name=hardiness/>

Balfouri mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb [[seeme|seemnete]] abil. Puud hakkavad käbisid kandma 20–50 aasta vanuselt. Head käbiaastad korduvad 5–6 aasta järel. [[Tolmlemine]] toimub [[juuli]]s-[[august]]is. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]] ja levivad [[tuul]]e abil. Lõunapoolse alamliigi seemnete idanevuseks on saadud [[labor]]atoorsetes tingimustes 86%. [[Seemik]]ute arenguks on soodsad pehmed ja sademeterohked talved. Seemikute kasvukiiruseks on saadud 5–23 &nbsp;mm aastas. Täisealised puud kasvavad 100 aasta jooksul 6–8 &nbsp;cm levila kõrgemates osades ja 17–23 &nbsp;cm madalamal.<ref name=fed2/>