De facto: erinevus redaktsioonide vahel

'''''de facto''''' (ld. tegelikult, faktiliselt). Tähendabtähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega[[seadus]]ega kinnistatud või fikseeritud. Kasutatakse enamasti siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel ka teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) aspektidega.

Kasutusel jurisprudentsis kui tegelikult praktiseeritud toimingut, millel pole seaduslikku alust või ametlikku kinnitust, soovitakse esile tõsta või toimingule õigustust leida. Kasutusel mõiste ''[[de iure]]'' vastandina kui käsitletakse midagi seadusandlusest, tehnikast, administreerimisest, millegi väljatöötamisest jne. Kui arutatakse seadusega fikseeritud olukorda, mis ei lähe tegelikkusega kokku, on argumendiks, et ''de facto'' (tegelikult) on olukord teistsugune.

Kasutatakse ka juhul kui soovitakse võtta kiiremini kasutusele uusi tooteid kui nende kohta jõutakse koostada standardid. Toote kasutamist õigustatakse ''de facto'' standardiga, mis aga saavutab oma arvestatava autoriteedi siis, kui antud toote valmistaja on turul valitseja ning teised tootjad on valmis seda toodet, detaili, komponenti jne oma toodangus kasutama või oma toodangus selle toote omadusi järgima. Selline ''de facto'' argumendi kasutamine tuleneb üksnes ja ainult kaubanduslikest asjaoludest.  

Rahvusvahelise suhtlemise praktikas võetakse tarvitusele ka juhul, kui mingi institutsioon on olemas ja tegutseb sõltumata seaduslikust staatusest või eksisteerib ebaseaduslikult, kuid on oma poliitiliste tõekspidamiste poolest vastuvõetav ja vajab mingil põhjusel toetust. Näiteks tunnustasid [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] valitsus mais [[1918]] de ''de facto'' [[Eesti Maapäev]]<nowiki/>a. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Venemaa valitsust ''de facto'' 1921.

Valitsusjuhi positsioon on tavaliselt määratud seadusega, ehk see positsioon eksisteerib ''de jure.'' Kuid on juhuseid, kus riigipea on ametis ''de facto.'' See on juhul kui ta on võitnud võimu riigipöörde tulemusena vastuolus kehtivatele seadustele. Tuleb sageli ette sõjaväeliste riigipöörete korral. Näiteks võttis [[Augusto Pinochet]] Tšiilis[[Tšiili]]s võimu sõjaväelise riigipöördega, mida paljud riigid ei tunnustanud. Ta oli president ''de'' facto''. Alles mõne aja pärast suutis ta oma riigijuhi positsiooni muuta ametlikuks. Hiina liider [[Deng Xiaoping]] pidas aastakümneid riigijuhi ametit ''de facto'' olemata seejuures ametlikult mitte kunagi sellele positsioonile kinnistatud.

Kui Balti riigid 1991. aastal vabanesid [[Nõukogude okupatsioon|Nõukogude okupatsioonist]] ja taastasid oma iseseisvuse, siis paljud riigid tunnustasid Eestit, Lätit ja Leedut ''de iure''. Kuid [[Soome]] seda teha ei saanud. Soome oli varem tunnustanud Balti riike ''de facto'' NSV Liidu osana. President [[Mauno Koivisto]] oli seisukohal, et Soome oli Balti riike pärast [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tunnustanud ''de iure'' iseseisvate riikidena. Seda tunnustust polnud Soome kunagi tühistanud, mis tähendas, et uut tunnustamist polnud vaja. Toimus sisuline ''de facto'' tunnustamine kui Soome taasavas Balti riikides oma saatkonnad.