Redaktsioon: 12. märts 2019, kell 11:45 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust P Adeliine teisaldas lehekülje Palgalõhe pealkirja Sooline palgalõhe alla ümbersuunamist maha jätmata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. märts 2019, kell 11:55 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~Palgalõhe all peetakse enamasti silmas soolist palgalõhet.~~ '''Sooline palgalõhe''' on meestöötajate ~~keskmine~~keskmise ~~brutotunnipalk~~brutotunnipalga ~~võrdluses~~erinevus naistöötajate ~~keskmise~~keskmisest ~~brutotunnipalgaga~~brutotunnipalgast. Enamasti teenivad mehed võrreldes naistega kõrgemat palka. Eestis on sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu kõrgemaid. ~~Statistikaameti~~[[Statistikaamet]]i andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2017. aastal 20,9%, ~~Eurostati~~[[Eurostat]]i andmetel ~~aga lause~~ 25,3%. Kõrge sooline palgalõhe peegeldab ühelt poolt soostereotüüpseid eriala- ja ametivalikuid ning soolist segregatsiooni tööturul. Mehed on koondunud sageli sektoritesse, kus on kõrgem palgatase (nt finantssektor, ITK-sektor) ning naised pigem madalamalt tasustatud sektoritesse (haridus, tervishoid). Suurim palgalõhe oli 2017. aastal finantssektoris, kus see küündis 38,2%-ni (Statistikaamet, 2018). Lisaks soolisele segregatsioonile peegeldab palgalõhe sektorite sees ka vertikaalset segregatsiooni ehk meeste paigutumist karjääriredeli tippu. Kunstlikke takistusi aja nähtamatuid tõkkeid, mis piiravad naiste juurdepääsu kõrgetasemelistele otsustusprotsessidele ja juhtivatele positsioonidele nimetatakse klaaslae efektiks.

Sooline palgalõhe: erinevus redaktsioonide vahel