Vikipeedia

Alo Mattiisen: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
104 muudatust
Keeletoimetasin, hetkel pooleli
Lisett Nurja (arutelu | kaastöö)
104 muudatust
Keeletoimetasin, hetkel pooleli
7. rida:
Lisaks lauludele kuulub Matiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja mitmeid teisi palasid.
 
MatiisenMattiisen pälvis kahel korral [[Eesti NSV muusika aastapreemia]]. Ta on [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] laureaat. Tema auks korraldatakse [[Alo Mattiiseni muusikapäevad|Alo Mattiiseni muusikapäevi]] ning talle on pühendatud tuba [[Betti Alveri muuseum]]is.
 
==Elulugu==
Alo sündis laupäeva22. aprilli hommikul kell kolmveerand üheksa. Sündides kaalus Alo 3100 ggrammi ja oli 51 cm pikk. Ta oli blond ja kuigi kõhn ning terve. Alo oli elava loomuga laps ja hakkas laulma samal ajal kui rääkima. Tal oli väike mänguklaver, millel tagussaatel rütmita laulis ja millerütmi saatel laulistagus. Alguses hoidis Alot vanaema, kuid aasta ja kahe kuu vanusena läks ta lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega kaks kuni kolm kuud, sest Alo ei olnud seltsiv, vaid hoidis pigem omaette. Alole meeldisid väga loomad. Ta armastas suviti vanaema juures olla. Lugema õppis Alo varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai ta selgeks vanaisa kõrvalt. Raskusi oli häälikute "r" ja "k" hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.
 
Kui Alo oli 8-aastane, sündis õde Ade. Ta hoidis oma õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-1413–14-aastane.
 
===Õpingud===
Alo ootas väga kooli minekut väga ja ta tundis ennast seal hästi. Esimesena hakkas teda õpetama õpetaja Ojamaa. Alo esimene pinginaaber oli Antti Martensoo, ning hiljem [[Jüri Leesment]].
 
Pärast esimest klassi hakkas Alo palju lugema. Tema lemmikud olid [[Seiklusjutt|seiklusjutud]], [[Reisikiri|reisikirjad]] ja [[kriminaalromaan]]id. [[eesti kirjandus|Eesti kirjanikest]] meeldisid Alole [[Oskar Luts]] ja [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]]. Alo ei olnud ka kohustusliku kirjanduse vastu.
 
Lõpukirjandi eest sai Alo hindeks "viie". Kõige tugevam oli ta [[matemaatika]]s, entaga tema nõrk külg oli [[vene keel]]. Alole meeldis osa võtta [[lavastus]]test ja muudest taolistest ettevõtmistest, nagu hiljem tema õelegi.
 
Teises klassis läks Alo [[Jõgeva Laste Muusikakool]]i. Kuigi ta tegi seda ema suunamisel, oli ta ka ise muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajad [[Elvi Kotkas]] ja [[Ilmar Lääne]]. Esimese loo kirjutas Alo muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele.
 
Alole meeldis tema klassijuhataja [[Eino Veskis]], ja autoriteet oli tema jaoks ka spordikooli treener [[Mati Lall]]. Viiendas klassis hakkas Alo palju spordiga tegelema. Eriti meeldisid talle korvpall ja kergejõustik. Kui Alo oli 13- või 14-aastane, kaalus ta spordi tõttu muusikakooli pooleli jätmist, kuigi talle meeldis seal väga. VeelMuusikakooli viimaseskiõpetaja klassisAnzon kiitis muusikakooliAlot õpetajaveel Anzonviimaseski Alotklassis.
 
[[Tartu]]s leidis iga kuu viimasel laupäeval aset täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo käis seal tihti ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle ansambel [[The Beatles]].
29. rida:
Pärast keskkooli astus Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Teda hämmastas, et kaasõppurid olid väga ambitsioonikaid ja targad. Uue ümbrusega harjumine võttis aega kaks aastat, seni Alo muusikat ei kirjutanud. Pikkamisi mõistis Alo, et on teistega samal tasemel.
 
Alo lõpetas konservatooriumi muusikapedagoogika erialal [[1984]]. aastal. Aastal [[1988]]. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.
 
===Ansamblid===
35. rida:
Alo võttis muusikaelust aktiivselt osa nii Tallinnas, Jõgeval kui ka mujal Eestis. Tema ampluaa oli lai.
 
Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. [[1983]]. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus [[Erkki-Sven Tüür]] ta ansamblisse [[In Spe]], kuna plaanis ise sealt lahkuda. Alo oli nõus. Tema esimene esinemine In Spega toimus [[1984]]. aasta jaanuaris.
 
===Isiklik elu===
41. rida:
Alo ainus abikaasa oli näitleja [[Rita Rätsepp]], kes lõpetas 1984. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] [[XI lend|XI lennu]]. Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita.
 
Alates [[1993]]. aastast elas Alo koos [[Katri Varbola]]ga.
 
Alo suri 30. mail [[1996]]. aastal Tallinnas. Ta on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
 
==Looming==
50. rida:
 
===Laulud===
Kõige rohkem on Alo kirjutanud laule:, neid on kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "[[Ei ole üksi ükski maa]]", laulutsükkel "[[Viis isamaalist laulu]]" ja "[[Emale]]".
* "Ei ole üksi ükski maa" (mai [[1987]]). Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid [[Kare Kauks]], [[Silvi Vrait]], [[Reet Linna]], [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]], [[Priit Pihlap]], [[Gunnar Graps]], [[Tõnis Mägi]], [[Riho Sibul]], [[Hardi Volmer]], [[Henry Laks]], [[Toomas Lunge]], [[Jaan Elgula]]. Kooripartii laulis [[Agu Tammeorg]]. Laul on avaldatud raamatutes "[[Laulge kaasa!]]" nr 87 ja 89, kirjastanud "[[Eesti Raamat]]" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". [[1993]]. aastal sai laul Eesti muusika aastapreemia.
* "[[Viis isamaalist laulu]]":
# "[[Kaunimad laulud (Mattiisen)|Kaunimad laulud]]" (1988). Autorid [[Friedrich August Saebelmann]] / Peeter Ruubel / Alo Mattiisen / Jüri Leesment),
# "[[Mingem üles mägedele (Mattiisen)|Mingem üles mägedele]]" (1988). Autorid [[K. A. Hermann|Karl August Hermann]] / [[Mihkel Veske]] / Alo Mattiisen / [[Henno Käo]]),
# "[[Sind surmani (Mattiisen)|Sind surmani]]" (1988). Autorid [[Aleksander Kunileid]] / [[Lydia Koidula]] / Alo Mattiisen / Jüri Leesment),
# "[[Isamaa ilu hoieldes (Mattiisen)|Isamaa ilu hoieldes]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] / Alo Mattiisen),
# "[[Eestlane olen ja eestlaseks jään (Mattiisen)|Eestlane olen ja eestlaseks jään]]" (1988). Autorid Karl August Hermann / Alo Mattiisen / Jüri Leesment).
* "Emale". Sõnad [[Jaan Kross]], esitas [[Antti Kammiste]]. Lugu on pühendatud Alo Mattiiseni emale.
 
===Filmi- ja teleteatrimuusika===
Alo kirjutas muusikat järgmistele telelavastustele ja mängu- ning dokumentaalfilmidele:
* lühifilm "[[Semm]]" ([[1990]]), [[Tallinnfilm]];
* "Supper-COMADOS" ([[1991]]),
* "[[Tule tagasi, Lumumba]]" ([[1992]]), Tallinnfilm;
* dokumentaalfilm "[[Eesti õhuruumis]]" (1992), [[Polarfilm]];
* teleteatri lavastus "[[Kallid külalised]]" (1992);
* dokumentaalfilm "[[Eesti partii]]" (1993), erastuudio Maurum.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen"