|
[[Pilt:Barbara Buchholz playing TVox.jpg|thumb|[[Barbara Buchholz]] teremini mängimas]]
[[Pilt:Detektivbyrån.jpg|thumb|Rootsi bänd [[Detektivbyrån]]]]
'''ThereminTeremin''' (vene k ''терменвокс'') on '''Léon Theremini''' ('''Lev Sergejevitš Termen,''' vene k Лев Сергеевич Термен) [[1919]]. aastal leiutatud ja [[1928]]. aastal [[patent]]eeritud iseloomuliku [[tämber|tämbriga]] [[muusikainstrument]].
ThereminisTereminis tekitatakse [[heli]] [[ostsillaator]]ite abil. ThereminTeremin loob enese ümber [[elektriväli|elektrivälja]]. Kui panna käsi [[antenn]]i lähedale, muudab keha elektrivälja. Seda kasutatakse heli tekitamiseks. Vertikaalne antenn muudab [[heli kõrgus]]t ja horisontaalne [[helivaljus|valjus]]t. Enamik mängijaid juhib parema käega heli kõrgust ja vasakuga valjust.
[[Tämber|Tämbri]] poolest sarnaneb thereminteremin väga ''[[ondes Martenot]]''<nowiki>'</nowiki>ga, kuid erinevalt sellest ei puuduta mängija muusikariista kätega, vaid käsi kahele antennile lähendades või kaugemale viies.
Valmistatud on ka sõrmlauaga theremineteremine, kuid levinud on siiski nii-öelda traditsioonilised thereminidtereminid. Muuhulgas alustas [[Robert Moog]], keda peetakse esimese moodsa [[süntesaator]]i [[Minimoog]] isaks{{lisa viide}}, [[keskkool]]iõpilasena thereminidetereminide ehitamist ja tema loodud ettevõte toodab neid tänapäevani.
ThereministTereminist on lihtne häält kätte saada, erinevalt näiteks viiulist, millel algaja esimesed poognatõmbed tekitavad väga ebameeldivat heli. Seevastu aga kulub mitu aastat õppimiseks, kuidas tekitada muusikalaadset heli. See on üks põhjustest, miks elukutselisi thereministetereministe on nii vähe. Erinevalt kõigist teistest muusikariistadest puudub thereminimängijaltereminimängijal igasugune tagasiside seadme poolt peale heli: pole keele pingsust nagu keelpillidel, õhusamba survet nagu puhkpillidel ega muud. Mängija peab toetuma üksnes sellele, mida ta kuuleb, ja helikõrgust saab korrigeerida ainult siis, kui helitugevus erineb nullist. Kui näiteks [[klaver]] mängib kindla kõrgusega noote, siis tereminil on võimalikud kõik helikõrgused ja kindlaid noote on raske saavutada. Nootide asukohta ei saa ka antennile märkida, sest [[ostsillaator]]i häälestus kipub aegamööda ära vajuma. ▼
ThereminiTeremini helikõrguse pidev, liigendamata vahemik soodustab ''[[glissando]]'' mängimist, aga see ei sobi igasse muusikateosesse. Selle vähendamiseks on vaja kasutada järske ja täpseid käeliigutusi. Nende abil on võimalik saavutada isegi ''[[staccato]]'' efekti. Käte väikesed kiired liigutused tekitavad [[tremolo|'''tremolo''']]<nowiki/>t '''''või ''[[vibrato]]'''t. ▼
▲Thereminist on lihtne häält kätte saada, erinevalt näiteks viiulist, millel algaja esimesed poognatõmbed tekitavad väga ebameeldivat heli. Seevastu aga kulub mitu aastat õppimiseks, kuidas tekitada muusikalaadset heli. See on üks põhjustest, miks elukutselisi thereministe on nii vähe. Erinevalt kõigist teistest muusikariistadest puudub thereminimängijal igasugune tagasiside seadme poolt peale heli: pole keele pingsust nagu keelpillidel, õhusamba survet nagu puhkpillidel ega muud. Mängija peab toetuma üksnes sellele, mida ta kuuleb, ja helikõrgust saab korrigeerida ainult siis, kui helitugevus erineb nullist. Kui näiteks [[klaver]] mängib kindla kõrgusega noote, siis tereminil on võimalikud kõik helikõrgused ja kindlaid noote on raske saavutada. Nootide asukohta ei saa ka antennile märkida, sest [[ostsillaator]]i häälestus kipub aegamööda ära vajuma.
▲Theremini helikõrguse pidev, liigendamata vahemik soodustab ''[[glissando]]'' mängimist, aga see ei sobi igasse muusikateosesse. Selle vähendamiseks on vaja kasutada järske ja täpseid käeliigutusi. Nende abil on võimalik saavutada isegi ''[[staccato]]'' efekti. Käte väikesed kiired liigutused tekitavad [[tremolo|'''tremolo''']]<nowiki/>t '''''või ''[[vibrato]]'''t.
''<nowiki/>''
Muusikariista mängimisel on pausi tegemiseks tavaliselt vaja üksnes mängimine lõpetada. Seevastu thereminiltereminil tuleb pause mängida umbes samuti nagu nootegi.
ThereminiTeremini kasutamine peaaegu lõppes pärast uuemate elektrooniliste instrumentide leiutamist, mida oli lihtsam õppida. ThereminimuusikaTereminimuusika on jäänud nišitooteks, kuid päriselt pole seda kunagi kasutamast lakatud.
ThereminiTeremini on kasutatud palju [[avangardmuusika]]s, samuti [[1950. aastad|1950-ndate]] [[ulmefilm|ulme-]] ja [[õudusfilm]]ides. ThereminTeremin kõlab näiteks ka tänapäevase [[Suurbritannia|Briti]] krimisarja "[[Midsomeri mõrvad]]" ("Midsomer murders") [[tunnusmuusika]]s.
Lisaks traditsioonilistele thereminideletereminidele valmistatakse tänapäeval ka digijuhtimisega theremineteremine (näiteks juhitakse aparaati optilise või [[MIDI]]-sisendi kaudu). Samuti saab moodsat thereminiteremini kasutada teiste instrumentide juhtimiseks (näiteks [[CV]]- või MIDI-väljundi kaudu).
== Tuntud thereminimängijaidtereminimängijaid ==
{| width=100%
* [[Masami Takeuchi]] (sündinud [[1967]])
* [[Dalit Warshaw]] (sündinud [[1974]])
* [[Taavi Kerikmäe]] (sündinud [[1976]])
* [[Pamelia Kurstin]] (sündinud [[1976]])
* [[Randy George]] (sündinud [[1978]])
| 