Pelmeenid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pelmeenid''' ([[vene keel]]es ''пельмени'' < [[komi keel|komi]] ja [[udmurdi keel]]est ''пельнянь'' ''pelnjan'', 'leiva kõrv': ''пель'' 'kõrv' + ''нянь'' 'leib')<ref>''Kalima J.'' Syrjänisches Lehngut im Russischen // Finnisch-ugrische Forschungen. XVIII (1927). S. 35-36.</ref><ref>Этимологический словарь русского языка Макса Фасмера. Пельмень, том 3, стр. 230.</ref><ref>Лыткин В. И., Гуляев Е. С. Краткий этимологический словарь коми языка. М., Наука, 1970, стр. 219.</ref><ref>Кривощекова-Гантман А. С. [http://elar.urfu.ru/bitstream/10995/25977/1/ei_1981_02.pdf Коми-пермяцкие заимствования в русских говорах Верхнего Прикамья] // Этимологические исследования 1981, стр. 59.</ref><ref>Похлёбкин В. В. Национальные кухни наших народов. М., изд. Легкая и пищевая промышленность 1983, стр. 276. ISBN 5-9524-0718-8</ref> on õhukeseks rullitud [[tainas|taina]] tükikeste sisse pakitud täidisega toit, mida enamasti keedetakse või praetakse.

Pelmeenide päritolu kohta on mitu teooriat. Esimene väidab, et vene maadeuurijad avastasid need [[komid|komi]] ja [[mansid|mansi]] rahvaste toidulaualt. Teise teooria kohaselt sõid vene jahimehed pelmeene pikkadel jahiretkedel, kandes neid lihtsalt kotis kaasas. Pelmeenid– pelmeenid olid külmakraadides kenasti külmunud ning lõkke peal neid keetes saadi toitev ja maitsev kõhutäis. Kolmanda ja kõige tõenäolisema teooria kohaselt pärinevad pelmeenid [[Hiina]]st ning vene rahvad õppisid neid tundma mongolite kaudu. Igal juhul on teada, et Venemaal söödi pelmeene juba 16. sajandil.