Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
140. rida:
=== Õigeusu Kiriku arengujoontest Eesti- ja Liivimaal ===
Õigeusu kiriku areng oli seotud Eesti linnade kuulumisega [[Hansa Liit|Hansaliitu]], kuna vene kaupmehed toetasid õigeusu kirikute ehitamist. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] alistatud [[Vana-Liivimaa]] aladele rajati uus Jurjevi-Viljandi nimeline piiskopkond, mille keskus asus Tartus. Pärast sõda õigeusu piiskopkond kaotati. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, 1710. aastal, sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] Peeter I-ga kapitulatsioonilepingud, kuid õigeusu kirik sai täieliku vabaduse ja tegutsemisõiguse. Sõja lõpupoole võtsid vene võimud oma kasutusse endised Rootsi väeosade luteri kirikud ning ehitasid need ümber õigeusu pühakodadeks.
1725. aastal liideti Liivi- ja Eestimaa õigeusu kogudused ametlikult Pihkva piiskopkonnaga ja 1750. aastal nimetati Liivimaa vaimulik keskus ümber Pihkva piiskopkonna Liivimaa vaimulikuks valitsuseks. Aastail 1845-1848 astusid väga paljud eestlased ja lätlased õigeusku.
| |||