Redaktsioon: 17. veebruar 2019, kell 17:04 redigeeri Kullaketraja (arutelu \| kaastöö) 12 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. veebruar 2019, kell 18:54 redigeeri eemalda 88.196.177.252 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Freiberg/Raidna on teinud kaastööd mitmele raamatule ("Johan Laidoner: mälestusi kaasaeglasilt" 1934, "Scouts Rügement Vabadussõjas" 1936) ja kirjutanud ise artikleid (nt ajakirjale "Sõdur", "Kaitse Kodu!") ja raamatu ("Riigikaitse ja selle tegurid kaasajal" 1939). Kolonel Raidna küüditati ootamatult 13. juunil 1941 õppuste käigus ~~sVärska~~Värska militaarlaagrist koos sadade teiste Eesti kõrgemate ohvitseridega. Raidna oli lisaks üks 40 ohvitserist, kelle Nõukogude võim Norilskis Norillagi sunnitöölaagris 29. juunil 1942 hukkas NKVD poolt fabritseeritud "Nõukogude-~~vastase~~vastases vandenõus osalemise" eest. Kuni 1970. aastate keskpaigani ei teatud küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride saatusest, kuni esimesed avaldatud mälestused kõigepealt piiri taga levima hakkasid ja hiljem KGB-dokumentides kinnitust leidsid. Kolonel Herbert Voldemar Raidna oli Eesti riigi teenistuses Vabadussõja algusest kuni Nõukogude okupatsioonini. Raidna nimi on jäädvustatud Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalil nii eraldi tahvlil (B151) kui ka ohvitseride mälestusmärgil.<ref>https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=raidna&f=all</ref> 12. rida: Herbert Voldemar Freiberg/Raidna sündis 23. märtsil 1897 Koigi mõisas Järvamaal, Mäo mõisast pärit Koigi mõisavalitseja Woldemar Friedrich Freybergi ja Laupalt pärit Elviine Luise Gutmanni peres. Pärast Koigi tollase mõisniku Grünewaldti surma kolis perekond Vääna mõisa Harjumaal, kus sündisid ka Herberti kaks nooremat venda, hilisem raadioasjanduse üks pioneere Eestis, insener ja autovõidusõitja, mitmeid tehnikaalaseid raamatuid avaldanud ja AS Tormoleni juhatuses olnud Kurt Mattias Freiberg (1901-1942, alates 1936 Aarne Raidna, täiendas pärast Tartu Ülikooli end Colombia Ülikoolis USA-s, hukati Vjatlagis nädalapäevad enne Herbertit juunis 1942, temagi nimi on jäädvustatud kommunismiohvrite memoriaalil Maarjamäel) ja noorim vend Paul Mihael Freiberg, kes õppis Tartu Ülikoolis kaubandust/majandust ja oli 1920.-1930. aastatel ajakirjanduse veergudel tuntud sportlane ja ärimees.<ref>http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/vennad-freibergid-ajalehe-eesti.html</ref> Noorim vend Paul Mihael arreteeriti jaanuaris 1941 vastuhaku eest Nõukogude võimu korraldustele (ei nõustunud oma autot Nõukogude võimule üle andma ja lõhkus selle), talle määrati 5 aastat sunnitööd ja pärast seda jäi teadmata kadunuks. Kõik kolm venda õppisid Tallinnas Reaalkoolis ja eri aegadel Tartu Ülikoolis (EAA.2100.1.2004, EAA.2100.1.2002, EAA.2100.1.2000).<ref>http://secreturbanist.blogspot.com/2013/03/kolonel-herbert-voldemar-raidna-end.html</ref> Herbert Voldemar Freiberg/Raidna oli alates 1926 abielus Estonia teatri pianisti ja klaveriõpetaja Dagmar-Clarissa Freibergiga (1903-2003, neiupõlves Pikner, juveliir Ado Pikneri tütar ja majandusteadlase [[Valentin Pikner\|Valentin Pikneri]] õde, alates 1936 Raidna, siirdus 1944 Saksamaale ja seejärel Rootsi, kuhu jäigi elama); abielust sündis 1929 poeg [[Ivo-Sven Freiberg]] (1929-1991, alates 1936 Raidna), kes pärast Norillagist vabanemist lõpetas kõrgkooli ''[[Cum laude\|cum laude]]'' ning oli palju aastaid saksa keele ja kirjanduse õpetaja [[Jalta\|Jaltas]], kus ta ka suri (kopsuvähk) enne, kui ta pärast NSVL lagunemist jõudis emaga kohtuda. Herberti vennal Paulil oli 1928. aastal sündinud tütar ja Kurt/Aarnel oli 1936. aastal sündinud poeg.

Herbert Raidna: erinevus redaktsioonide vahel