Maria teater: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Spb 06-2012 MariinskyTheatre.jpg|pisi|Maria teater]]
[[Pilt:Mariinsky theatre, Saint-Petersberg, scene.JPG|pisi|Maria teatri suur saal]]
'''Maria teater''' ([[vene keeleskeel]]es ''Мариинский театр'', mille järgi teatrit rahvusvaheliselt tuntakse nime Mariinski teatri nime all) on [[Peterburi]]s asuv [[Venemaa]] juhtiv ooperi- ja balletiteater. Üks [[vene kultuur]]i sümboleid.
 
Nime valikul oli määravaks Peterburi 19. sajandi kultuurijuhtide ja vaimuinimeste lugupidamine tsaarkeiser [[Aleksandr II]] abikaasa [[Maria Aleksejevna]] vastu. KandisTeater kandis Maria nime kuni 1919. aastani, mil [[bolševikud]] võtsid kasutusele lohiseva nime Riiklik Ooperi- ja Balletiteater (Государственный театр оперы и балета ''Gosudarstvennõi teatr operõ i baleta (Riiklik Ooperi- ja Balletiteater''). 1935–1992 kandis bolševistliku poliitiku [[Sergei Kirov]]i nime (vene keeles Ленинградский ордена Ленина и ордена Октябрьской Революции академический театр оперы и балета имени С. М. Кирова). Nõukogude võimu aastatel oli NSV Liidu juhtkonna survel sunnitud oma juhtpositsiooni loovutama pealinna [[Moskva]] [[Suur Teater|Moskva Suurele Teatrile]].
 
Teatri ajalugu algab [[1783]]. aastast, mil tema eelkäijana avati Peterburi Teatri väljakul Suur Kiviteater (Bolšoi Kamennõi teatr). Keisrinna [[Katariina II]] määras 12. juulil 1783 oma [[ukaas]]iga teatri kohustuseks tuua aastas välja 1–2 uut tõsist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Katariina II kutsel töötas aastatel 1776–1782 teatris 3000-rublase aastapalgaga kapellmeistrina tolle aja parimaid itaalia heliloojaid [[Giovanni Paisiello]], kes komponeeris seal oma populaarseima oopuse "Il barbiere di Siviglia" ("[[Sevilla habemeajaja]]"). Bolšoi Kamennõi teater rekonstrueeriti 1836. aastal Itaalia päritolu arhitekti [[Alberto Cavos]]e järgi ning avati [[Mihhail Glinka]] selleks puhuks valminud ooperiga "Zižn za tsarja" ("[[Elu tsaari eest]]"). Sama ooperiga avati 2. oktoobril 1860 taas Cavose projekti järgi valminud tolle aja Euroopa suursuguseim teatrimaja (1780 kohta), mis ehitati Teatri Väljakule mahapõlenud hobutsirkuse kohale.