Neandertallane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
õigekirja vaadake ÕSist
3. rida:
{{Taxobox
| color = pink
| name = NeandertaallaneNeandertallane
| fossil_range = [[Pleistotseen]] <br> 230 000 (130 000) kuni 30 000 aastat tagasi
| image = Homo sapiens neanderthalensis.jpg
17. rida:
| range_map = Range of Homo neanderthalensis.png
}}
[[Pilt:Neandertal vs Sapiens.jpg|pisi|Nüüdisinimese ja neandertaallaseneandertallase koljude võrdlus]]
'''NeandertaallaneNeandertallane''' ehk '''neandertali inimene''' (''Homo neanderthalensis'') on [[inimene (perekond)|inimese]] alamliik[[liik (bioloogia)|liik]], kes kujunes [[Euraasia]]sse asunud [[Püstine inimene|püstisest inimesest]] (''Homo erectus''), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses.
 
[[Aafrika]]s kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse [[Homo sapiens|tarkinimeseks]] (''Homo sapiens''). NeandertaallaneNeandertallane elas [[Euraasia]]s varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
 
NeandertaallaneNeandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja tugevamusklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt [[Homo habilis|osav-]] ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud [[Kõne (keeleteadus)|kõnet]] veel ei tundnud, valdasid neandertaallasedneandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
 
NeandertaallasedNeandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus [[religioon|religioosne]] inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt [[maagia|maagilisi]] toiminguid ja kombetalitusi.
 
== Avastuslugu ==
NeandertaallasteNeandertallaste [[kolju]]sid leiti [[Belgia]]s [[Engis]]es [[1829]] ja [[Gibraltar]]il [[1848]]. Tuntuim leid on aga [[Saksamaa]]lt [[Düssel]]i jõe orust [[Neandertal]]ist [[1856]]. aastal, 3 aastat enne [[Charles Darwin]]i teose "[[Liikide tekkimine]]" ilmumist.
 
Senised leiud on viidanud, et neandertaallasteneandertallaste üheks viimaseks pelgupaigaks oli [[Euroopa]]s [[Pürenee poolsaar]], kus nende ja inimeste asualad kattusid seitsme tuhande aasta vältel, pakkudes ideaalselt võimalust hübriidide sünniks. Rahvusvahelise töörühma kasutatud radiosüsiniku meetodi variatsioon näitab nüüd, et neandertaallasedneandertallased võisid sealt kaduda tuhandeid aastaid enne [[nüüdisinimene|nüüdisinimese]] saabumist.<ref>[http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=8400 Neandertallaste allakäik võis alata arvatust varem], ERR Teadus, 6. veebruar 2013</ref>
 
== Vaata ka ==