Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{kustutada|Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst}}
oli'''Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus''' on üheksvaadeldav kampaaniakskampaaniana 1990-datel aastatel kalatööstuse turumajandusele kohandamisel. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh [[Eesti Kalatööstus]] ("Ookean"). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides.
 
'''Protsessi majanduslik põhjus''' oli kütusehinna järsk tõus avatud turumajandusele üleminekul, kus suurte avamere külmutustraaleritega polnud kala püüdmine enam kasumlik suurte avamere külmutustraaleritega, mis madadalatesotsialismiolude kütusehindademadadalaid oludekskütusehindu arvestades projekteeritud. Mõne aasta jooksul said siis külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, saadesnad said tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. [[Lerwick]]i, [[Ullapool]]i või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik,. neisNeis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.
 
=== Seletus laevaperede seisukohalt. ===
Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad peadisikud, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
 
Eesti laevadest võis kogu perioodi jooksul osaleda kümneid. 1994 aasta lõpus töötasid seal baaslaev [[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], supertraaler [[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand 2]] ja keskmine külmutustraaler Vagula (RTMS-4582). Eesti laevaperedes oli täiendavaks pingeks rahvuslik koosseis, üle 80% inimestest olid ilma kodakondsuseta, sellest tulenes täiendav ebakindlus.
Laevaperede ja kohalike elanikke positsioonid toimuvas olid erinevad.
 
=== Seletus kohaliku rahva seisukohalt. ===
Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad pead, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).<ref>{{Netiviide|Autor=Ahto Mänd|URL=http://kodu.ut.ee/~aguvis/lerw.htm|Pealkiri=Jõulueelsed ujuvvanglad|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=|Kasutatud=14.02.2019}}</ref>
Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjatehisukohalteeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.
 
Linnarahvas kutsus neid laevu ''klonykers'', selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.
 
Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud seal kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks.
288

muudatust