Koivaliina: erinevus redaktsioonide vahel

 

Põhjasõja tulemusena sai piirkonnast Vene keisririigi osa. [[1720. aastad|1720. aastatel]] renditi mõis Johann von Wulffile, kuid [[1745]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Koivalinna mõisa [[Holsteini hertsogiriik|Holsteini]] [[õuemarssal]]ile parun Bernhard Reinhold von Delwigile. Aastal [[1780]] päris mõisa marssali poeg Karl Gustav Delwig, kes [[1784]] müüs selle Heinrich von Rautenfeldile. Viimast on mäletatud talupoegade vastu julma mõisnikuna. Aastal [[1818]] ostis mõisa ära üks [[Vidzeme]] rikkamatest parunitest Adolf von Wulff. Talle kuulus üle 40 mõisa ([[Cesvaine mõis|Cesvaine]], [[Aumeisteri mõis|Aumeisteri]], [[Alsviķi mõis|Alsviķi]], [[Ādamsi mõis|Ādamsi]], [[Aizkuja mõis|Aizkuja]], [[Lode mõis|Lode]] jt mõisad) ning peale selle rentis ta mitut mõisat riigilt. Koivaliina jäi Wulffide suguvõsa kätte sajaks aastaks. Selle ajaga ehitati üle 15 hoone ja kujundati park. Läti maareformi käigus võõrandati mõis selle viimaselt omanikult Waldemar von Wulffilt.

 

==Mõisakompleks==