Vikipeedia

Scoutspataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suwa (arutelu | kaastöö)
40 428 muudatust
48. rida:
 
== Ajalugu ==
Scoutspataljoni alusekseelkäijaks oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Viljandi]]s loodud [[Scoutsrügement]], mille formeerija ja pataljoni esimene ülem oli [[Friedrich-Karl Pinka]].
 
ScoutspataljoniScoutsrügemendi moodustamiseksmoodustamise kogunesalgatas Ameerikast naasnud mereväekapten Henry C. Reissar, kes lubas väeosa ise rahastada ja Sõjaministeeriumi loal koguneski 19. detsembril 1918 Viljandisse grupp ohvitsere: staabikapten Friedrich-Karl Pinka, leitnant [[Herbert Pinka]], leitnant [[Elmar Urm]] ja lipnik [[Anton Allik]], koos esialgse relvastusega. Järgmisel päeval võis Viljandi kuulutustulpadelt lugeda üleskutset astuda väeossa nimega Scouts. Esimesel [[jõulupüha]]l sai skautide koduks [[Viljandi loss]], kus Scouts-väeossa astunud vabatahtlikud andsid esimeste seas truudusevande Eesti riigile.<ref>[http://www.mil.ee/et/arhiiv/6563/scoutspataljon-s%C3%B5itis-kevadtormile-s%C3%BCnnilinna-viljandi-kaudu Scoutspataljon sõitis Kevadtormile sünnilinna Viljandi kaudu]. [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi]] pressiteade. 11. mai 2010.</ref>
 
Algselt moodustati ScoutspataljoniScoutsrügemendi A kompanii, mis suundus 3. jaanuaril peletungivatepealetungivate Punaarmee vägede vastu. Pärast esmaseid kaitselahinguid liideti A kompanii [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|KRSR nr. 2]] dessantmeeskonnaks ning osales pealetungilahnigutespealetungilahingutes [[Valga]] ja [[Põhja-Läti]] suunal.
 
Hiljem formeeriti Scoutsrügementi mitu korda ümber, näiteks 1919. aasta [[1. detsember|1. detsembrist]] moodustati [[Soomusrongide Divisjon]]i koosseisu kuulunud Scoutspataljonistväeosast 3-[[pataljon]]iline ja 9 [[rood]]uline [[Scoutspolk]]. [[1920]]. aasta veebruaris kandis nimetust "Scouts Polk" ning ülemaks oli [[kapten]]i auastmes [[Friedrich-Karl Pinka]].
 
27. märtsil 1934. aastal asutasid Tallinnas Kaitseliidu Tallinna Maleva majas Kaarli tänav 10 Scoutsrügemendi ridades Vabadussõjas võidelnud 27 ohvitseri asutajaliikmete kolonel Friedrich-Karl Pinka, kolonelleitnant Herbert Voldemar Freibergi (alates 1936 Raidna), kapten Hans Ingermanni (alates 1935 Hirvelaan) ja Johannes Animägi eestvedamisel seltsi "Scouts Rügement", mille eesmärgiks oli põhikirja järgi "koondada Scouts Rügemendis teeninud kodanikke, jäädvustada väärikalt rügemendi tegevust, koguda ja avaldada dokumente ja mälestusi rügemendi sõjaaegsest tegevusest". 1936. aastal andiski selts "Scouts Rügement" välja raamatu "Scouts Rügement Vabadussõjas", mille koostajaks määrati seltsi poolt leitnant Aarne Võting. Seltsi tegevliikmeteks võisid olla "kõik Scouts Rügemendis ja ta järglases Scouts Üksikus pataljonis teeninud ja teenivad ohvitserid, arstid, kaitseväe ametnikud, üleajateenijad ja sõdurid". Seltsi algatusel avati jaanuaris 1935 Viljandis rügemendi esimestele Vabadussõtta suundunud scoutidele mälestustahvel, avamistseremooniale oli kutsutud ka vägede ülemjuhataja Laidoner. Selts "Scouts Rügement" tähistas Scoutsrügemendi sünniaastapäevana 21. detsembrit, korraldas ekskursioone rügemendi vanadesse lahingupaikadesse ja hoidis tihedat sidet Scouts Üksiku Jalaväepataljoniga, keda pidas Scoutsrügemendi järglaseks. Seltsil oli oma pitsat ja rinnamärk. 1935. aastal oli seltsi nimekirjas 93 liiget, seltsi lõpupäevadel oli liikmemaksu maksjaid üle 150. Selts "Scouts Rügement" likvideeriti 1940 ja selle dokumendid anti üle Riigiarhiivile (seltsi põhikiri, ERA.796.1.1; protokolliraamat ERA.796.1.2; kirjavahetus ERA.796.1.9).
[[1920]]. aasta veebruaris kandis nimetust "Scouts Polk" ning ülemaks oli [[kapten]]i auastmes [[Friedrich-Karl Pinka]].
 
Scoutspataljon taasloodi valitsuse otsusega [[29. märts]]il [[2001]].
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Scoutspataljon"