Erinevus lehekülje "Euroopa rändekriis" redaktsioonide vahel

P
Schengeni leppe artikkel 26 sätestab, et Schengeni viisaruumi reisijaid transportivad isikud/ettevõtted kohustuvad katma isiku tagasisaatmiskulud, kui tema varjupaigataotlus tagasi lükatakse.<ref>[https://web.archive.org/web/20160310200237/http://www.ecre.org/topics/areas-of-work/access-to-europe/7-carrier-sanctions.html "Carrier sanctions"] Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, arhiivikoopia originaalist 10.03.2016</ref> See on kaasa toonud olukorra, kus ilma viisata migrante ei lubata Schengeni viisaruumi siseneva lennuki või laeva pardale, ning viisata põgenikud langevad inimkaubanduse ohvriks.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/refugee-crisis-smugglers-offer-discount-refugees-willing-cross-bad-weather-1526441 "Refugee crisis: Smugglers offer 'Bad weather discount' to migrants"] ''International Business Times'', 25.10.2015</ref> Euroopa Parlamendi läbi viidud uuringu kohaselt "viib vedajatele Euroopa korravalveteenistuste ülesannete asetamine ning neile trahvide kohaldamine kas kaitse taotlejate täieliku tõkestamiseni või sunnib neid võtma suuremaid riske, reisides illegaalselt".<ref>[http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dt/619/619330/619330en.pdf "Analysis of the external dimension of the EU's asylum and immigration policies"] Euroopa Parlamendi uuring</ref>
 
===Kolmandatest riikidest pärit elanikud Euroopa Liidus enne 2015. aaastataastat===
[[File:Immigration in the EU.png|upright=1.364|thumbnail|left|Kolmandate riikide kodanike sisseränne (roheline)<ref>[https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/e-library/docs/infographics/immigration/migration-in-eu-infographic_en.pdf "Immigration in the EU"], Euroopa Komisjon</ref>,rahvusvahelise kaitse taotlejad (oranž)<ref>[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do "Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded)"], EUROSTAT</ref> ja ebaseaduslikult piiri ületanud (sinine)<ref>[https://frontex.europa.eu/assets/Publications/Risk_Analysis/Annual_Risk_Analysis_2015.pdf "Annual Risk Analysis 2015"], Frontex</ref> Euroopa Liidus, 2010–2014]]
Aastal 2014 elas Euroopa Liidu riikides ligikaudu 33 miljonit väljaspool ELi sündinud inimest, kes moodustasid kokku 7% liiduala rahvastikust. Aastatel 2010-2013 sisenes liidumaadesse ligikaudu 1,4 immigranti aastas (varjupaigataotlejaid ja pagulasi arvestamata), kusjuures sisenejate arv oli languses.<ref>[http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/index.shtml "Trends in International Migrant Stock: The 2013 Revision"], ÜRO raport</ref> Enne 2014. aastat said liiduriigid enim varjupaigataotlusi 1992. aastal (672 000), 2001. (424 000) ja 2013. aastal (431 000). Aastal 2014 oli varjupaigataotlejaid 626 000.<ref>[https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics Asylum statistics] EUROSTAT</ref> UNHCRi andmetel oli 2014. aasta lõpuks Euroopa riikidest kõige rohkem pagulasstaatuse saanud inimesi Prantsusmaal (252 264), Saksamaal (216 973), Rootsis (142 207) ja Suurbritannias (117 161). Mitte ükski Euroopa riik ei olnud pagulaste arvu poolest maailma riikide esikümne hulgas.<ref name="GT">[https://www.unhcr.org/556725e69.html "UNHCR Global Trends –Forced Displacement in 2014"], UNHCR raport 18.06.2018</ref>
378

muudatust