Oksitaania: erinevus redaktsioonide vahel

'''Oksitaania''' ([[Oksitaani keel|oksitaani]] '''Occitània'''), mõnikord ka '''lo País d'Òc''', on [[ajalooline piirkond]] Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena [[oksitaani keel]]t ja kus seda mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena. See kultuuripiirkond vastab jämedalt Lõuna-[[Prantsusmaa]]le, hõlmates samuti [[Monaco]] ning väiksemaid osi [[Itaalia]]st ([[Oksitaani orud]], [[Guardia Piemontese]]) ja [[Hispaania]]st ([[Val d'Aran]]). Oksitaaniat on tunnistatud keelelise ja kultuurilise mõistena alates [[Keskaeg|keskajast]], kuid see ei ole kunagi olnud õigusliku või poliitilise üksusena selle nime all, kuigi territoorium oli ühendatud Rooma ajal kui ''[[Septem Provinciae|Seitse provintsi]]'' ([[ladina keel|ladina]] '''Septem Provinciæ''') ja varakeskajal (''Aquitanica'' või [[Läänegootide kuningriik#Toulouse'i kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriik]]) enne prantslaste vallutuste algust 1200. aastate alguses.

 

 

Rooma võimu lõpuaastatel (pärast aastat 355) oli enamus Oksitaaniast tuntud kui [[Gallia Aquitania|Aquitania]], iseenesest osa Seitsmest provintsist koos laiema [[Provence]]'iga, samas põhjaprovintse, mis nüüd on Prantsusmaa, kutsuti ''[[Gallia]]''. [[Gallia Aquitania]] (või ''Aquitanica'') on seega ka nimi, mida kasutati keskajani Oksitaania (s.o [[Limousin (provints)|Limousin]], [[Auvergne (provints)|Auvergne]], [[Languedoc]] ja [[Gascogne]]) jaoks, sealhulgas ka [[Provence]] 6. sajandi algusest. Seega ei tuleks ajaloolist [[Akvitaania hertsogkond]]a segamini ajada tänapäevase Prantsusmaa piirkonnaga [[Akvitaania]]: see on peamine põhjus, miks mõiste ''Oksitaania'' taaselustati 19. sajandi keskpaigas. Nimed "Oksitaania" ja "oksitaani keel" (''Occitana lingua'') ilmusid ladina tekstidesse juba aastatel 1242–1254 kuni 1290 ja 14. sajandi algusaastatel; on olemas tekst, milles viidatakse ala kaudselt kui "oksitaani keele maa" (''Patria Linguae Occitanae''). See tuleneb nimest [[Oksitaani keel|Lenga d'òc]], mida kasutati Itaalias (''Lingua d'òc'') [[Dante Alighieri|Dante]] poolt 13. sajandi lõpul. Mõiste ''Oksitaania'' mõnevõrra ebatavaline lõpetamine on kõige tõenäolisemalt prantsuse ametnike [[portmanteau]], kus ühendati ''òc'' ja ''Aquitània'', segades seega keele ja maa kokku vaid üheks mõisteks. [[Oksitaani keel]] ja ''Lenga d'òc'' mõlemad viitavad sajanditevanusele [[Romaani keeled|romaani murrete]] seadele, mis kasutavad sõna "jah" jaoks ''òc''.