Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Kultuuriomavalitsuse taotlemise aluseks on [[rahvusnimekiri]], mille koostab rahvuslik kultuuriühing või ühingute liit. Kultuuriomavalitsusi võivad moodustada Eesti kodanikest saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud ja nendest vähemusrahvustest isikud, kelle arv on üle 3000. Enne teist maailmasõda oli kultuuriomavalitsus baltisakslastel ja juutidel. Tänapäeval on Eestis kultuuriautonoomia vaid kahel rahvusrühmal – [[Ingerisoomlased|ingerisoomlastel]] ja [[Eestirootslased|eestirootslastel]]. Teiste rahvusvähemuste õigused on tagatud põhiseaduse ja teiste seadustega.<ref name="VRKA"></ref>

Eesti ingerisoomlaste kultuuromavalitsus loodi 2004. aastal Eesti Ingerisoomlaste Liidu nime all, kuhu kuuluvad 10 ingerisoomlaste seltsi Tartus, Tallinnas, Jõhvis (Ida-Virumaa), Rakveres, Haapsalus (Läänemaa), Pärnus, Viljandis, Narvas, Võrus ning Paides (Järvamaa). Seltsid korraldavad ja toetavad [[Ingerimaa|Ingerimaad]] tutvustavaid üritusi, toetavad [[Soome keel|soome keele]] õpet ja keelekursusi. Eesti Ingerisoomlaste Liit korraldab ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidusid, annab alates 1993. aastast välja soomekeelset ajalehte [[Inkeri (Soome ajaleht)|Inkeri]] ning kogub Ingeri rahvapärimust ning ingerisoomlaste elulugusid.<ref>[http://www.inkeri.ee/ajalugu/liidu-ajalugu Eesti Ingerisoomlaste Liidu ajalugu] EIL koduleht, vaadatud 31.01.2019</ref> <ref>[http://www.inkeri.ee/dokumendid/liidu_tegevusest.pdf EIL tegevustest]EIL koduleht, vaadatud 31.01.2019</ref>