Kliment Vorošilov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
12. rida:
[[1917]]. aastal pärast [[veebruarirevolutsioon]]i oli Kliment Vorošilov [[Petrograd]]i komissar ja [[Petrogradi Nõukogu]] saadik. Seejärel suunas VSDT(b)P ta agitatsioonitööle oma kodupiirkonda [[Lugansk]]isse, kus ta tegutses kuni [[oktoobrirevolutsioon]]ini.
 
[[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]]s, juunist 1918, oli Vorošilov koos [[Jossif Stalin]]inigaiga Lõuna-Venemaal [[Tsaritsõni rinne|Tsaritsõni rinde]] Sõjarevolutsiooninõukogus, kus nad, kõrvaldades sõjalistest juhtimisest kaasatud sõjaväespetsialistid ja rinde juhataja endise [[kindralleitnant|kindralleitnand]]i [[Andrei Snesarev|Andrei Jevgenevitš Snesarevi]]<ref>[http://www.solovki.ca/camp_20/officers.php Генерала сослал в Соловки лично Сталин ]</ref>, viisid läbi 10.–[[15. august]]il [[1918]] ebaõnnestunud ja ettevalmistamata pealetungi.
 
Stalin ja Vorošilov ei allunud koos neid toetavate [[Tsaritsõn]]i rinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmetega [[Lev Trotski]]le ning ignoreerisid Nõukogude Vabariigi relvajõudude [[Punaarmee]] juhtorgani [[Vabariigi Revolutsiooniline Sõjanõukogu|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] korraldusi ning kasutasid oma õigusi kui sõjaväe poliitilist kontrolli teostava Sõjarevolutsiooninõukogu liikmed. Vorošilovi, Stalini ja nende toetajate tegevuse kohta (mis seisnes partei- ja sõjalise juhtkonna korralduste eiramises ja iseotsustamises) oli kasutusel termin ([[vene keel]]es ''партизанщина''). Pärast ebaõnnestunud pealetungi süüdistasid Vorošilov ja SRK liikmed rinde staabis töötanud sõjaväespetsialiste reetmises – lasid nad [[tšekaa]] [[Eriosakond|eriosakonnal]] vahistada ja hukata.