Kernavė: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Kernavė | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = leedu | Kernavė | | omakeelne_nimi_2 = poola | Kiernów, Kierniów | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = Pil...' |
PResümee puudub |
||
30. rida:
[[Gediminas]] rajas [[Vilnius]]e ja see tõi kaasa Kernavė tähtsuse vähenemise, kuigi linn jäi edasi Leedu suurvürstide valduseks. Aastal 1365 põletasid ristisõdijad sealsed kindlused maha. Taas hävitas need aastal 1390 [[Algirdas]]e poeg Vygantas. Aastal 1392 rajati sinna [[mõis]], mis jäi suurvürstide lauamõisaks. Aastal 1413 võttis selle aga üle [[Kristinas Astikas]]. Hiljem kuulus sealne mõis Podbereskitele, [[Hlebowicz]]itele, Kurnickitele, Ryminskitele, [[Zenowicz]]itele, Skorulskitele, [[Brzostowski]]tele, Białozóridele, Michał Ważyński, Popovid ja viimastena Bielińskid.
[[Pilt:Kiernaŭ. Кернаў (N. Orda, 1875).jpg|pisi|Kernavė [[Napoleon Orda]] maalil]]
Aastal 1430 lasi [[Vytautas]] Kernavėsse esimese kiriku ehitada. Nii kirik kui mõis asusid tänapäevase asula aladel. Alumine linnaosa jäeti maha pärast viimast kindluse rüüstamist aastal 1390. Nerise üleujutused katsid vana asustuse jäljed setete kihiga, mille peale moodustus turvas; nii säilisid varasema asustuse jäljed jõe orus erakordselt hästi.<ref>"Valstybinio Kernavės Archeologijos ir Istorijos Muziejaus-Rezervato Paroda "Kernavė – Lietuviška Troja", Lietuvos Muziejai 2002.</ref>
| |||