Virnatäiuse koefitsient: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingil täpsustuslehele ei ole nii või teisiti mõtet |
Bumbulumbu (arutelu | kaastöö) Eemaldatud muudatus 5202686, mille tegi Oop (arutelu)Virnatäiuse koefitsienti kasutatakse praktiliselt alati üksnes järgatud sortimendi puhul, seega ei ole tegemist tüvedega ega saa rääkida tüvevormist. Jutt on nottide vormist. Lihtsustatult sellest, kui sarnane on nott silindrile (kas üks ots in teisest väha palju peenem või mitte). Mis vägi sunib tegema asjatundmatuid täiendusi? Märgis: Eemaldamine |
||
1. rida:
'''Virnatäiuse koefitsient''' on nullist suurem ja ühest väiksem [[murdarv]], millega [[korrutamine|korrutatakse]] läbi [[puit|puidu]] [[virn]]a [[mõõde|mõõtmete]] põhjal leitud virna [[maht]] [[ruumimeeter|ruumimeetrites]], et leida selles oleva puidu maht [[tihumeeter|tihumeetrites]]. Kasutatakse peamiselt peenemate [[tarbepuit|tarbepuidu]] [[ümarmaterjal]]i sortimentide ([[paberipuit]]) mahtude [[teisendamine|teisendamiseks]]. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsiendi väärtus sõltub virnastatud materjali [[nott]]ide mõõtmetest ([[läbimõõt]], [[pikkus]]), nottide kõverusest, [[puukoor|koore]] paksusest, nottide pinna tasasusest (mühud, oksatüükad vms), võõrkehade ([[lumi]], [[jää]], [[muld]], [[kivi]]d, [[raiejäätmed]] vms) sisaldusest, nottide [[
Tavapraktikas kasutatakse virnatäiuse koefitsiendina kõige enam väärtusi vahemikus 0,5...0,6.<ref name="RMK koefitsiendid">Nils Niitra [http://tartu.postimees.ee/050608/tartu_postimees/uudised/335086.php?riigimetsa-palgid-ripuvad-metsatoosturite-roomuks-ohus "Riigimetsa palgid ripuvad metsatöösturite rõõmuks õhus"] Tartu Postimees, 05.06.2008 (Vaadatud 25. oktoobril 2011)</ref>
Virna täiuse koefitsienti saab täpsemalt määrata erinevatel [[meetod]]itel:
|