|
ketlinini hirm
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Bakterid
| värvus = bakterid
| pilt = EscherichiaColi NIAID.jpg
| pildi_seletus = ''[[Escherichia coli]]'' ehk soolekepike, suurendatud 25 000 korda
| riik = '''Bakterid'''
}}
'''Bakterid''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka keelest]] ''βακτήριον'' (''baktērion''), 'kepp, pulk, sau' ) on kõige väiksemad (mikroskoopilised) [[Üherakuline organism|üherakulised]] [[Eeltuumsed|eeltuumsed]] organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 [[mikromeeter]]i suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril ''[[Thiomargarita namibiensis]]'' on raku läbimõõt kuni 750 µm. Rakusisesel parasiitsel bakteril ''[[Mycoplasma genitalium]]''<nowiki>'</nowiki>il on see aga 0,2–0,3 µm. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes<ref name="Ej3cE" />. Neid võib leida ka sügavalt Maa koorest, loomade seedekulglatest, taimedest, mehitatud kosmosesõidukitest <ref name="RICpW" /> ja veel paljudest teistest kohtadest.
Ühes grammis mullas leidub tüüpiliselt 40 miljonit bakterirakku ja ühes milliliitris vees keskmiselt miljon bakterit. Kogu Maal on ligikaudselt 5×10<sup>30</sup> bakterit<ref name="pmid9618454" />, ületades oma biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku.<ref name="h7Y7P" /> Bakterid on väga olulised [[aineringe]]s, näiteks surnud orgaanilise aine [[lagundajad|lagundajatena]] ja [[lämmastik]]u sidujatena atmosfäärist ([[mügarbakterid]]) jm.
Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks.
Baktereid on leitud elamast ka väga ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Näiteks 17. märtsil 2013 teatati avastusest, et maailmamere sügavaim koht, [[Mariaani süvik]], põhimõtteliselt õitseb bakteriaalsest elust.<ref name="LS-20130317" /><ref name="NG-20130317" /> Üks teine samalaadne teade on veel näiteks mikroobidest, keda leiti USA looderanniku lähedalt 2,5 km sügavuselt 580 meetrit allpool merepõhjast sealsetest ookeanipõhja kivimitest.<ref name="LS-20130317" /><ref name="LS-20130314" />
Enamik baktereid on seni veel teadusel kirjeldamata ja paljusid baktereriliike ei ole suudetud veel tehistingimustes (laboris) kasvatada.<ref name="Rappe" /> Näiteks, leiti alles 2003. aastal liik ''[[Gemmatimonas aurantiaca]]'', mis oli niivõrd uudne, et andis alust täiesti uue bakterihõimkonna, ''[[Gemmatimonadetes]]'', kirjeldamiseks.<ref name="BpHRD" />
Kui varem arvati, et inimeses leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke, siis viimased uuringud on näidanud, et inimese organismis on bakterite ja keharakkude arv enam-vähem võrdsed.<ref name="true-cell-count" /> Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis.<ref name="LyB8v" /> Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on ka [[patogeen]]sed. Näiteks on bakteriaalset päritolu nakkushaigused nagu [[koolera]], [[süüfilis]], [[antraks]], [[pidalitõbi]] ja [[muhkkatk]]. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Näiteks [[tuberkuloos]]i tõttu sureb aastas 2 miljonit inimest, seda küll enamasti Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides.<ref name="NEO8H" /> Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks [[antibiootikumid|antibiootikume]] (nii inimestel kui ka koduloomadel). Antibiootikumide kasutamisega seoses on tekkinud ka probleem [[antibiootikumiresistentsus|antibiootikumiresistentsete]] tüvede tekkimisega haigustekitajate seas.
Tööstuses on bakteritel tähtis roll reovee käitlemisel ja naftareostuse puhastamisel. Toidutööstuses juustude ja jogurtite tootmisel fermentatsiooni protsesside käigus. Samuti kasutatakse baktereid veel kaevandussektoris<ref name="zTNhX" /> kulla, pallaadiumi, vase ja muude metallide tootmisel / maagist väljapuhastamisel. Samuti leiavad bakterid kasutust veel biotehnoloogias, antibiootikumide ja muude kemikaalide tootmisel.<ref name="ppRKo" />
Kuigi algselt hõlmas termin "bakterid" kõiki prokarüoote, muutis 1990. aastatel tehtud avastus bakterite teaduslikku klassifikatsiooni, ning prokarüootid, kes on arenenud välja iidsetest ühistest eellastest, jagati [[1975]]–[[1978]] kahte väga erinevasse organismide rühma, mida kutsutakse arhede domeeniks ja bakterite domeeniks. Algul peeti neid vaheastmeks [[rakutuum]]ata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu [[fülogeneetiline süstemaatika|fülogeneetilise süstemaatika]] seisukohalt lahutati bakterid arhedest.<ref name="autogenerated2" />
Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse '''[[bakterioloogia]]ks''', mis on üks [[mikrobioloogia]] haru.
== Bakterite evolutsioon ==
| 