Must-toonekurg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
värvi sugu |
mitte midagi Märgised: Korduvad tähemärgid Visuaalmuudatus |
||
24. rida:
== Välimus ==
Must-toonekurg on samasse perekonda kuuluvast [[valge-toonekurg|valge-toonekurest]] pisut väiksem: ta kaalub umbes 3 kg ja [[tiib]] on keskmiselt
ta on gorralliku välimusega nad elavad aafrikas ja on aedades nad on sinised.
Must-toonekurg kasutab tihti [[purilend]]u. Lennul paistavad välja iseloomulikud laiad tiivad, väljasirutatud [[kael]] ja pikad taha sirutatud punased jalad.<ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 6. kd., lk. 75–76</ref>
Kui valge-toonekurg on tumm ja suudab üksnes nokka klõbistada, siis must-toonekurel on hääl. Täiskasvanud lind suudab tasa vilistada, umbes nagu "tše-li" või "tši-lin". Pojad suudavad teha tugevat rämedat häält. Lisaks suudavad must-toonekuredki nokka plagistada.<ref name="Loomade elu"/>
34. rida:
== Elukoht ==
Must-toonekure [[levila]] on laialdane. Tema pesitsusala hõlmab suurema osa [[Euraasia]] metsavöötmest, isegi
[[Põhjapoolkera]]l on must-toonekurd [[rändlind]]. Ta talvitub [[Aafrika]]s [[Sahara]]st
[[Lõunapoolkera]]l elab must-toonekurg [[Lõuna-Aafrika]]s, olles seal [[paigalind]]. Väike paiksete must-toonekurgede asurkond on veel [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i piiril.
42. rida:
Must-toonekurg eelistab pesitseda [[põlismets]]as, eriti vanadel puudel raskesti juurdepääsetavates kohtades [[siseveekogu]]de, sealhulgas [[soo]]de läheduses. Erinevalt valge-toonekurest väldib must-toonekurg inimeste lähedust. Lääne-Euroopas on niisugusi kohti vähe. See on üks põhjustest, miks must-toonekurg ei pesitse Fennoskandias, Taanis ja Briti saartel, aga Beneluxi maades, Šveitsis, Itaalias ja neist lääne pool üksnes harvade laikudena.<ref name="Loomade elu"/>
Must-toonekurg on Eestis harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse 75
[[Pilt:Schwarzstorch, Ostbelgien.jpg|pisi|Must-toonekure pesa vanalinnu ja poegadega]]
59. rida ⟶ 58. rida:
[[Pilt:Cigogne Noire MHNT.jpg|pisi|Must-toonekure muna]]
[[Täiskurn]]as on tavaliselt 4 [[muna]], vahel rohkem või vähem.. Emaslind muneb kahepäevaste vahedega, aga [[haudumine|hauduma]] hakkab ööpäev pärast esimese muna munemist. Hauvad mõlemad vanemad kokku 35–46 päeva, ehkki on juhtunud, et pojad kooruvad juba pärast 30 päeva pikkust haudumist. Harilikult on poegi pesas vähem kui oli mune, sest kõik munad pole viljastatud.<ref name="Loomade elu"/> 2016. aastal oli Eestis viis või kuus poega must-toonekurgedel.<ref name=":0"
</ref>
Pojad kooruvad tiheda [[udusulestik]]uga kaetult. Udusulestik on valge või [[Hall (värvus)|hall]]ikas. Nokk on neil ere, [[oranž]]i tüviku ja rohekaskollase tipuga. Vastsündinud pojad on täiesti abitud. Esimesed 10 elupäeva suudavad nad üksnes lamada, seejärel istuvad ja alles 35–40 päeva vanuselt suudavad nad jalule tõusta. 50 päeva vanuselt ei suuda nad veel lennata, kuigi neil on juba vanalinnu sulestik ja nad jõuavad kaaluni, mis ületab nende vanemate oma. Alles 64–65 päeva vanuselt lendavad nad pesast välja.<ref name="Loomade elu"/>
| |||