Vahtra enamusega metsa nimetatakse [[vahtrik]]uks. Euroopas kohtab vahtrikke harva, kogu Eestis on neid napilt 20 hektarit.<ref name="lk7" />
== Kasvukoht ==
Vaher kasvab [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]]s, [[Türgi]] põhjarannikul, [[Taga-Kaukaasia]]s ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lõunarannikul. [[Eesti]]s on ta tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka.
Vahtra perekonda kuulub ligi 200 [[liik (bioloogia)|liiki]]. [[Euroopa]]s kasvab neist umbes 30. Hariliku vahtra [[levila]] küündib neist kõige kaugemale põhja ja itta.<ref name="lk7" />
Vaher kasvab [[lehtmets|leht]]- ja [[segamets]]ades ning [[park]]ides <ref name="Maailma puude entsüklopeedia" /> koos [[tamm (puu)|tamme]] ja [[saar (puu)|saarega]], enamasti alumises [[puurinne|puurindes]]<ref name="lk7" />. Vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju. Seevastu [[muld|mulla]] suhtes on ta nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja [[huumus]]rikkaid [[liivsavimuld]]asid<ref name="lk7" />.<ref name="bio2" />
Ta on sisse viidud [[Põhja-Ameerika]]sse, kus on metsistunud. [[New Hampshire]]'is, [[Massachusetts]]is ja [[New York (osariik)|New Yorgi osariigis]] on ta tunnistatud [[invasiivne liik|invasiivseks liigiks]]. Euroopas ei moodusta vaher [[puhaspuistu]]t, küll aga võib seda teha Põhja-Ameerikas. Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda. Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud [[rohttaim]]ed, isegi [[umbrohi|umbrohud]], hariliku vahtra all halvasti.
Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline. Paljud liigid on valguse suhtes veelgi vähem nõudlikud. Vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub. Ta ei suuda kasvada metsa kõrgeimaks puuks. Eesti kõrgeimad põlisvahtrad võivad kasvada 30 m kõrgeks, aga need on üksikuna pargis kasvavad puud. Metsas ei ületa vahtrate kõrgus 20 meetrit.<ref name="lk7" />
