Niilus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja Itsduud (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Africa.NileMap.01.png|thumb|]]
{{brClear}}▼
'''Niilus''' ([[araabia keel|araabia]] النيل (An-Nīl) ehk البحر (Al-Baḩr)) on [[jõgi]] Kirde-[[Aafrika]]s. Niilus on 6650 (teistel andmetel 6671) km pikk ja [[Amazonas]]e järel pikkuselt teine jõgi maailmas (varem peeti Niilust pikimaks jõeks). Niiluse [[jõgikond]] on 2,87 miljonit km² ja keskmine vooluhulk [[Aswān]]is 2600 m³/s.
Niilus algab Ida-Aafrikast [[Virunga mäed|Virunga mägedest]] [[Kagera]] jõena, mis suubub [[Victoria järv]]e, sealt väljub [[Victoria Niilus]]ena, läbib [[Kyoga järv]]e ja suubub [[Alberti järv]]e (endine nimi Mobutu Sese Seko järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe [[Aswa]] suudmeni nimetatakse teda [[Alberti Niilus]]eks, edasi vasakpoolse lisajõe [[Baḩr al-Ghazāl]]i suudmeni Baḩr al-Jabaliks, sellest allavoolu [[Valge Niilus]]eks ehk Al-Baḩr al-Abyaḑiks ja pärast parempoolse lisajõe [[Sinine Niilus]]e suuet [[Hartum]]is Niiluseks. Suured lisajõed on ka [[‘Aţbarah' jõgi]] Põhja-[[Sudaan]]is ja [[Sobat]] Lõuna-Sudaanis. 'Aţbarah'st suudmeni voolab Niilus 2700 km ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima [[oaas]]i. Üldiselt voolab ta põhja poole ja moodustab Põhja-Egiptuses lõpuks laia [[Niiluse delta|delta]]. Niilus läbib [[Burundi]]t, [[Tansaania]]t, [[Uganda]]t, Sudaani ja [[Egiptus]]t, lisaks [[Rwanda]]t piirijõena.
==Niilus Egiptuses==
[[Pilt:Egypt Nil.jpg|thumb|Niilus Egiptuses]]
[[Pilt:Nile composite NASA.jpg|thumb|Ülesvõte [[satelliit|satelliidilt]]]]
Niiluse ülemjooksul on palju [[juga]]sid ja [[kärestik]]ke, osa neist on paisutamisega (15 suurt [[pais]]u) üle ujutatud. Sudaanis voolab Niilus suures tugevasti soostunud nõos ([[Sudd]]). Sinise Niiluse suudme ja Aswāni vahel on 6 [[kärestik]]ku ehk katarakti (neist 2 on [[Nasseri järv|Nasseri veehoidlast]] üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõe vool aeglane. Niilus on Egiptuse ainus pidevalt voolav jõgi. [[Vahemeri|Vahemerre]] suubudes moodustub suur [[delta]] (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta ([[Dumyāţ]]).
[[Etioopia mägismaa]] suvised [[mussoonvihm]]ad põhjustasid varem üleujutusi (juunist oktoobrini, veetaseme tõus 6-7 meetrit), tuues põldudele viljakat [[muda]], nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset [[Aswān]]i lähedale rajatud [[hüdrosõlm]]. Deltast lähtub mitu mageveekanalit ([[Suessi kanal]]isse, [[Al-Fayyūmi oaas]]i ja [[Aleksandria]]sse).
Peamised püügikalad on [[niiluse ahven]], [[niiluse hulkuim]] ehk bišin, [[vesihunt]] ja [[hammaskarp]].
Kõrgpaisude ja [[veehoidla]]te rajamine Niilusele on põhjustanud soovimatuid muutusi: viljakas muda settib eeskätt veehoidla põhja, seepärast vajavad põllud väetamist, suurenevad vee sooldumine, aurumine ja kõrbeliiva imendumine, väheneb toitaine- ja [[hapnik]]usisaldus.
Niiluse nimi tuleb [[kreeka keel]]est (''Neilos''). Pole teada, mida see tähendab. [[Muinasegiptlased]] ise nimetasid seda lihtsalt jõeks või suureks jõeks ([[egiptuse keel]]es ''iteru'', [[kopti keel]]es ''joor'' ja ''jeró''). Ka [[juudid]] nimetasid seda ''Jôr'' ([[Piibel|Piiblis]] valesti ''Je'ôr'').
Niiluse alamjooksu org on vanimaid inimasustus- ja kultuuripiirkondi ([[niisutusmaaviljelus]]). Suurem osa [[Vana-Egiptus]]e elanikest elas ja kõik selle linnad asetsesid [[Niiluse org|Niiluse orus]], mis on ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse elanikest).
[[1. kärestik]], mis on jõe [[suue|suudmele]] kõige lähemal, on [[Aswāni pais]]ust põhja pool. Aswānini on Niilus turismimarsruut, mida läbitakse [[kruiis]]ilaevadega ja traditsiooniliste puust purjepaatide [[felukk]]idega.
▲{{brClear}}
== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons|Category:Nile}}
| |||