Redaktsioon: 11. juuni 2018, kell 10:54 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Vorm (filosoofia) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. jaanuar 2019, kell 18:39 redigeeri eemalda Vulkaan (arutelu \| kaastöö) 142 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
17. rida: ==Teosed== Ta on rohkem kui 450 kirjutise autor, millest umbes 240 on säilinud. Säilinud töödest on 150 filosoofiast ja 40 arstiteadusest.<ref>O'Connor, John J.; Robertson, Edmund F., "Avicenna", MacTutor History of Mathematics archive, University of St Andrews.</ref> Tema "[[Arstiteaduse kaanon]]" oli sajandeid [[Idamaad]]el ja [[Euroopa]]s üks kõige tuntumaid meditsiinikäsiraamatuid <ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 1. kd., lk. 284-285</ref>. Ta koostas 18-köitelise filosoofilis-loodusteadusliku entsüklopeedilise teose "[[Tervekssaamise raamat]]" <ref name="Antiigileksikon"/>. Avicennal ei olnud ühtset [[armastus]]e kontseptsiooni, vaid armastusest kirjutas ta mitmes kirjutises, peamiselt töös "Traktaat armastusest" (''Risalah fil-'Ishq''/''Treatise on Love'' ja ''Treatise on Passionate Love''). Ta sidus Aristotelese õpetust [[uusplatonism\|uusplatooniliste]] ja [[müstitsism\|müstiliste]] elementidega, kuid teisalt toetus [[materialism]]ile, eriti [[Mateeria\|aine]] ja [[Vorm (filosoofia)\|vormi]] küsimuses.<ref name="Antiigileksikon"/>▼ Tema "[[Arstiteaduse kaanon]]" oli sajandeid [[Idamaad]]el ja [[Euroopa]]s üks kõige tuntumaid meditsiinikäsiraamatuid <ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 1. kd., lk. 284-285</ref>. Ta koostas 18-köitelise filosoofilis-loodusteadusliku entsüklopeedilise teose "[[Tervekssaamise raamat]]" <ref name="Antiigileksikon"/>. ▲Ta sidus ~~Aristotelese~~[[Aristoteles]]e õpetust [[uusplatonism\|uusplatooniliste]] ja [[müstitsism\|müstiliste]] elementidega, kuid teisalt toetus [[materialism]]ile, eriti [[Mateeria\|aine]] ja [[Vorm (filosoofia)\|vormi]] küsimuses.<ref name="Antiigileksikon"/> Ibn Sina järgi on maailm igavene ning allub vääramatule [[põhjus]]likkuse seadusele. Ta kaitses [[kahene tõde\|kahese tõe]] õpetust, asetades sealjuures filosoofilise tunnetuse kõrgemale religioossest [[ilmutus]]est, sest viimane väljendub selleks, et olla üldsusele arusaadav, ainult [[allegooria]]is.<ref name="Antiigileksikon"/> Tema vaated mõjutasid Euroopa [[ketser]]likke ~~liikumisini~~liikumisi. [[Albertus Magnus]] ja [[Thomas Aquinost]] nõustusid temaga [[universaalid]]e tüli küsimuses, kuid taunisid ägedalt tema vaadete materialistlikke suundumusi, sealhulgas [[keha ülestõusmine\|keha ülestõusmise]] eitamist.<ref name="Antiigileksikon"/> Tema tööd arstiteaduses olid peaaegu viis sajandit paljudes Euroopa ülikoolides tähtsaimad meditsiinilised kirjutised.<ref>[https://web.archive.org/web/20081007070250/http://hcs.osu.edu:80/hort/history/023.html "Avicenna 980–1037"]. Hcs.osu.edu. Archived from the original on October 7, 2008. </ref> Arstiteaduslikes kirjutistes tugines Antiik-Kreeka teadlasele [[Galenos]]ele ja Aristotelese metafüüsikale, mõju avaldas ka traditsiooniline Pärsia ja Araabia mõtteviis.

Ibn Sīnā: erinevus redaktsioonide vahel